Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lätlaste eelarvet ähvardab 18 miljardi suurune puudujääk
Kui kõrvutada seda puuduolevat summat selle aasta riigieelarvega, siis moodustab 820 miljonit latti tulubaasist 15%, kirjutab majandusleht Biznes & Baltija.
"Sellist defitsiiti, mis on 5% SKPst, ei või mingil juhul lubada. See ületab kõik piirid ning oleks majandusele katastroof. Üle kahe aasta me sellise defitsiidiga vastu ei pea," ütles Parex Asset Management president Robert Idelsons.
Selline defitsiit tooks reitingute languse, mis omakorda tähendaks laenuraha kallinemist ja investorite pagemist. Nii on ka Läti valitsuse peamine küsimus: kust kokku hoida?
Läti rahandusministri Atis Slakterise sõnul on plaan 5% võrra ametnike arvu kärpida suures osas lõpule viidud. Kuid nagu kirjutab B&B, on ametnike koondamine Lätis olnud seni pigem formaalne - ära on kaotatud täitmata töökohad. Majandusekspertide hinnangul on siin veel kokkuhoiuruumi küll.
SEB panga analüütiku Andris Vilksi sõnul saaks riigiaparaadi töö efektiivsemaks muutmisest kokku hoida ca 150 miljonit latti. Kuid 670 miljonit latti oleks ikka katmata. See on üle 3% SKPst.
Nii Idelsons kui ka Vilks leiavad, et riigieelarveaugu lappimiseks ei peaks valitsus makse tõstma. Vilksi sõnul on praegu oluline ergutada eraettevõtlust ning targalt kasutada Euroopa Liidu abiraha.
Lahendustega on kiire -tuleva aasta riigieelarve eelnõu peaks parlamenti jõudma novembris.