Käendus vähendab laenuvõtja riski

Praegused eluaseme turuhinnad on vaatamata viimase aja hindade langusele siiski liiga kõrged ning nõutav omafinantseering käib paljudele üle jõu. Üheks võimaluseks on sellisel juhul kasutada lisatagatisena Sihtasutuse KredEx käendust.

KredExi käendusel saavad pangalt laenu noored pered, kus kasvab vähemalt üks kuni 15aastane laps. Samuti käendatakse kuni 30aastaste spetsialistide, kellel on keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus, laene ja sundüürnike laene.

KredExi käendusega saab laenu kuni 90% ulatuses tagatisvara turuväärtusest. Lihtne näide: ostetav eluase maksab miljon krooni, pank saab käendust lisatagatisena kasutades väljastada laenu kuni 900 000 krooni. Ülejäänud 100 000 krooni tuleb katta kas oma säästudest või lisatagatist kasutades. Selle näite puhul peaks olema kinnisvaralise lisatagatise väärtus vähemalt 125 000 krooni.

Muidugi võib kasutada suurema väärtusega lisatagatist, kasutades selleks näiteks olemasolevat või vanemate eluaset ja käendusest loobuda. Selline otsus ei pruugi olla väga mõistlik lahendus, kuna võib laenumaksevõime languse korral ohtu seada ka lisatagatise. Elu on täis ootamatusi ning mis saab, kui kaotate töökoha või kui tervis ei võimalda töötamist praegusel ametikohal? Millisesse majanduslikku olukorda satub perekond? Kas tasub riskida oma vanemate korteri või majaga?

Kui vähegi võimalik, on soovitav lisatagatist mitte kasutada, eriti praeguses pingestunud turusituatsioonis. Pigem teha võimalikult suuremas mahus omafinantseering, mis annab võimaluse kaubelda pangalt soodsamaid laenutingimusi. Loomulikult eeldab see ka laenutaotleja senist korralikku maksekäitumist ja laenuteenindamiseks piisavaid sissetulekuid.

Kõrvalolevast tableist võib näha, et lisatagatise kasutamise vastu räägivad ka sellega kaasnevad kulutused: notaritasu, riigilõiv, hindamistasu ja kindlustasu. Kasutates eluaseme ostuks kahte kinnisvaralist tagatist (näide 3) oleksid need kulutused järgmised: 8724 krooni notaritasu ja riigilõiv, 2400 krooni tagatisvarade hindamise eest ja ca 1300 krooni aastas kindlustamisele. Kokku 12 424 krooni.

Käendust lisatagatisena kasutades (näide 2) tuleb tasuda hindamisakti eest 1200 krooni, notaritasu ja riigilõivu 7494 krooni, kindlustust ca 700 krooni aastas ja käendustasu 4500 krooni. Kokku 13 894 krooni.

Käendatavaks summaks on maksimaalselt 24 protsenti ostetava eluaseme väärtusest. Tabelis toodud näite 2 puhul on käendatavaks summaks 150 000 krooni. Esmapilgul võib tunduda käenduse kasutamine ebaotstarbekas käendustasu suuruse tõttu. Kuid ei maksa unustada, et käendustasu on ühekordne tasu. Kindlustust tuleb aga lisatagatise korral maksta igal aastal kuni laenuperioodi lõpuni või lisatagatise vabastamiseni.

Kui lisatagatisi mitte kasutada ja võtta tavatingimustel pangast laenu miljoni kroonise väärtusega eluaseme ostuks peaks omafinantseering olema vähemalt 250 000 krooni. See on suur summa, mille kogumiseks võib kuluda väga mitmeid aastaid. Kulutused oleksid kindlustusele, hüpoteegi seadmisele ja hindamisele kokku 9 394 krooni (näide 1).

Süvenemata kõikidesse detailidesse võib käenduse kasutamine tunduda kulukas, kuid on vähem riskantne võrreldes mitme kinnisvara laenu tagatiseks seadmisega, mille korral võite lisaks oma enda elamisele kaotada ka näiteks vanemate kodu. Samuti on käenduse kasutamine omafinantseerigu alandamiseks üks parimaid võimalusi neile, kellel puudub lisatagatis. Erinevaid tagatiste variante on mitmeid. Tuleb vaid enda jaoks selgeks teha, missugune kombinatsioon on parim.

Autor: Kristo Hütt