Tiit Vähi: Jõuline pragmaatik

Väinu Rozental 12. september 2008, 00:00

Vastuseks kõlab Tiit Vähi suust resoluutne ei. Samas möönab Vähi, et pole, jah, normaalne, kui üks ettevõtja kritiseerib järjekindlalt valitsust. "Tavaliselt koonduvad ettevõtjad parempoolsete parteide toetamiseks ja seda tahaksin ka mina teha," räägib Vähi ja nendib, et Eestis pole enam parempoolse liberaalse maailmavaatega parteid, kes vaataks tulevikku, toetaks majandust ja seisaks Eesti ettevõtete huvide eest potentsiaalsetel turgudel. "Eesti valitsuspartei Reformierakond võistleb IRLiga, kes on veelgi russofoobsem, populistlikum ja tagasivaatelisem."

Vähi tunnistab, et veel üle-eelmistel valimistel toetas ta Reformierakonda ja kandideeris erakonna nimekirjas viimasena, ehkki ei ole kunagi Reformierakonda kuulunud. "Ajakirjanduses ja isegi Vikipeedias on ekslikult märgitud, et ma olen Reformierakonna liige," räägib Vähi ja lisab, et nüüd ta on Reformierakonnas nii pettunud, et viimastel valimistel isegi ei hääletanud nende poolt.

Pöördudes kommentaari saamiseks Andrus Ansipi poole, laekub valitsuse meedianõunikult napp vastus, et kuna peaminister tegeleb parasjagu väga aktiivselt eelarveläbirääkimistega, pole tal aega seda teemat kommenteerida.

Tiit Vähi pidevad soovitused püüda siluda suhteid idanaabriga ja sõlmida Venemaaga piirilepe on keeranud teatud osa üldsusest tema vastu ja sõnakamad on löönud talle otsaette suisa templi, justkui tegutseks ta Venemaa huvides.

"Ma võiks ju samamoodi vastu küsida, et kas need, kes praegu oma tegevusega sisuliselt Eestile halba teevad, tegutsevad KGB huvides," suhtub Vähi näpuganäitamisse kaunis rahulikult. "Need, kes praegu mind süüdistavad, olid rasketel aegadel põõsas. Mina oli vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist valitsuse eriesindaja Kirde-Eestis."

Endise erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul iseloomustab Tiit Vähit väga hea strateegiline mõtlemine, mis tähendab, et kui tal on kindel eesmärk, siis käitub ta vastavalt pragmaatilisele mõtlemisele ja oludele. "Samas see, et ta on oma pragmaatilisi mõtteid avalikkuse ette toonud, pole praegusel hetkel pragmaatiliselt ehk kõige õigem," arutleb Sarnet. "Tõde pole alati kõige mõistlikum välja öelda." Sarnet põhjendab Tiit Vähi väljaütlemisi ka Vähi teatud emotsionaalsusega. "Ilmselt on ta nördinud sellest, kuidas mõni ei saa kujunenud olukorrast Eestis aru," lisab Sarnet. Sarnet töötas Tiit Vähi kutsel neli aastat Sillamäe SEJ juhina ning praegu on ametis Tallinna linnavalitsuses nõunikuna.

Ka Mart Opmann, Tiit Vähi kahes valitsuses rahandusministri toolil istunud mees ütleb, et Vähi väljaütlemised võivad olla ajendatud pragmaatilisusest. "Vähi on pühendunud Sillamäe ettevõtluse arengule ja tema kui üks omanikest ja juht peab võitlema investorite nimel," räägib Opmann. "Samas ei arva ma sugugi, et Vähi võtab sõna vaid Vene kapitali nimel. Ta muretseb ikka kõikide investorite pärast, kes sinna investeerinud on."

Tiit Vähi kinnitusel on nad oma kompanjonidega praegu kõik investeerimisprojektid Sillamäel ja Ida-Virumaal peatanud. "Ootame ja vaatame," põhjendab Vähi. Samas on ta veendunud, et elutöö on tal veel tegemata. "Elutöö jätkub," lisab Vähi, kes on ametis suisa seitsme Silmeti ja Valga gruppi kuuluva ettevõtte nõukogu esimehena.

"Meeldiv töö on mulle ühtlasi puhkuseks ja hobiks," põhjendab Vähi, kuidas ta jõuab ennast jagada Tallinnas, Sillamäel ja Otepääl asuvate firmade vahel. "Vabal ajal armastan reisida, suusatada või lihtsalt pere keskel puhata ja aega maha võtta."

Üheks aja maha võtmise kohaks on Vähile näiteks 1998. aastal miljoni krooni eest ostetud kaks saart Kolga lahes. "Käin seal vahel merd vaatamas ja lindudega kõnelemas," lausub Vähi.

Kuigi Tiit Vähi tahtis lapsepõlves saada lenduriks ja teismeeas lausa kosmonaudiks, valis ta pärast abituuriumi ometi insenerikutse.

"No oli mul, jah, selline unistus tollal lennata kõrgele," tunnistab Vähi, ent lisab, et samas ei tähendanud unistus kõrgele lendamisest mitte kõrgeid ameteid ega lühtrite sära.

Klassivend keskkooli päevilt, Tartu Ülikooli ajalooprofessor Tiit Rosenberg meenutab, kuidas tema, Tiit Vähi ja veel kaks klassivenda käisid talvel langevarjuhüpete kursustel ja pidid kevadel oma esimese hüppe Tartu lennuväljal tegema. "Paraku saime hüpata vaid seisva lennuki tiivalt alla," muigab Rosenberg.

Nimelt läks ALMAVÜ veoauto, mis langevarjuhuvilisi Tartusse sõidutas, Valgast paarikümne kilomeetri kaugusel kapitaalselt katki. Kui kõik teised laiutasid käsi, siis neli klassivenda küsis instruktori käest kursuse läbimise dokumendid ja üritas hääletades Tartusse jõuda. See neil ka õnnestus, poisid jõudsid õigeks ajaks Tartu lennuväljale. Nüüd aga tabas neid järgmine saatuselöök - lennukil, mis pidi koolipoisid langevarjuhüppeks üles lennutama, lõppes kütus otsa.

Mine tea, võibolla sel hetkel lõppes ka Vähi unistus lenduriks saada. Igal juhul läks ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti peenmehaanikat õppima ja lõpetas selle cum laude.

"Tiit oli meie kursuse üks helgemaid päid, samas polnud ta mingi nohik," meenutab kursusevend, ASi Glaskek Tartu haldusjuht Mati Tali. "Ta kohanes kursusekaaslastega ja ühiselamu eluga väga hästi. Vabal ajal käis ta poksitrennis, aga sageli võttis osa ka pidudest."

Tali sõnul olid nad väga imestunud, kui kursuse oivik sattus nende kursusekaaslaste hulka, kes saadeti kaheks aastaks Vene sõjaväkke.

"Mulle tehti ettepanek edasi teenida," meenutab Tiit Vähi aega, kui tal kaheaastane teenistus Koola poolsaarel sapööripataljonis ümber sai. "Ma ütlesin otsustavalt, et ma pole kunagi unistanud sõjaväelase kutsest, sest olen elukutselt insener. Muide, ma olen eluaeg pidanud end inseneriks, ka hiljem poliitikas olles."

Samas, kuigi Vähi õppis peenmehaanikainseneriks, pole ta kunagi peenmehaanikuna töötanud. "Kunagi proovisin remontida kolme rikkiläinud kella, aga käima ma neid ei saanudki," muigab Vähi. "Mul puudub närv väikeste asjade kallal nokitsemiseks."

Tiit Vähi on väga pragmaatilise ellusuhtumisega. Ta on täis energiat ja tahtmist viia kõike ellu parimal viisil. Samas on ta väga inimlik. Enne otsuste tegemist kuulab ta alati ära erinevad osapooled - nii kõhklejate kui ka pooldajate arvamused.

Tiit Vähil on alati olnud, rõhutan - oli ka peaministri ametis olles - tervikpilt ees, mille nimel pingutada. Mitte nii, nagu praegu, kus iga erakond rebib end valimislubaduste nimel lõhki.

Olen alati Tiit Vähi vaadanud kui eduka inimese prototüüpi, kes on vaestest oludest tippu jõudnud tänu oma töökusele ja võimekusele. Ja ehk on tal ka veidi õnne olnud. Ta suudab teha seda, mida ta teha tahab. Ta on väga hea inimestetundja, kes oskab ka raskel ajal ettevõtteid hästi juhtida, sest kui raha pole, tuleb inimesi osata muud moodi motiveerida.

Isa on väga põhimõttekindel inimene, kes alati ütleb oma seisukohad välja ja kui vaja, läheb oma põhimõtete pärast kas või läbi seina. Isana oli ta kaunis nõudlik. Ta soovis, et lapsed tegeleksid erinevate asjadega ning oleksid sportlikud. Minu jaoks oli kaunis loomulik, et pärast IT-alaseid õpinguid TTÜs asusin tööle niiöelda perefirmasse.

Kuigi isa on äärmiselt töökas, on ta alati pere jaoks aega leidnud. On peretraditsiooniks kujunenud, et nädalavahetusel püüame kokku saada, näiteks isa-ema juures õhtusööki nautida. Ka oleme kord aastas käinud kõik koos välisreisil.

Tiit on mees, kes, kui on mingi eesmärgi seadnud, siis poolel teel ei peatu. Tal on väga tugev karakter. Igale poole, kuhu läinud on, on ta tippu tõusnud. Ma imetlen, et ta ikka veel aktiivne on.

Tal on suurepärane oskus näha puude taga metsa. Paljudel päevapoliitikutel sellist oskust kahjuks pole. Võib-olla just see puude taga metsa nägemise oskus on ajendiks, miks Tiit viimasel ajal oma mõtteid avalikult välja öelnud on.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:43
Otsi:

Ava täpsem otsing