Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahahädas põllumehed saadavad masinad liisingusse
"Noh, eks ilm on ikka mõju avaldanud, sisuliselt seemne,- kütuse- ja väetiseraha kärssab põllul," rääkis põllutöömasinaid müüva OÜ Agriland juhataja Arem Põder. "Põllumehed on hakanud kasutama leaseback'i, st väljaostetud vara pistetakse liisingusse tagasi," tõdes ta.
"Kogu majandamine käib praegu väga kokkuhoidlikult," jagas Põder oma tähelepanekuid. "Plaanilisi remonte ette ei võeta, varuosade müük on kahanenud," tõi Põder näiteid.
"Loomulikult on meil võlglasi," märkis Põder, "kuid oleme sellega arvestanud, et rasketel aegadel tekib raskustes ettevõtteid. Aga meie pole need, kelle pärast peaks talud ära müüma." Põder arvas, et pigem pitsitavad võlgu jäänud põllumehi pangad.
Kütusemüüja Eksar-Transoil juhataja Märt Mägi ütles, et tema pole võrreldes varasemaga võlglaste hulga muutust täheldanud. "Põllumeestega seoses muutust praegu ei ole," rääkis Mägi.
Eksar-Transoil ei nõua praegu reeglina ka ettemaksu, kui põllumehed kütust hulgi osta soovivad. "Kui me klienti ei tea, siis küsime ettemaksu," kommenteeris Mägi.
Reinu-Einari OÜ juht Einar Pärnpuu oma põllumasinaid liisingusse tagasi andma pole pidanud, küll aga teab ta, et seda on viimasel ajal tõesti juhtunud.
"Praegu oleme suutnud kõik ära maksta. Meil on keskpanga leping, et olen neile tarvikute eest võlgu ja pean maksma 28. detsembriks kas viljas või rahas," rääkis Pärnpuu. Kas ta seda ka nõutud kuupäevaks teha suudab, sõltub praegu peamiselt ilmast. 3-4% viljast on tema sõnul juba lootusetult hukka läinud, kuid üldiselt ollakse põllukoristusega samal maal nagu teisedki - 40-45% on võetud, ülejäänud põllul.
"Täna me seisime ka kuus tundi põllul, palk läheb, kulutused lähevad, võtta ei saa," rääkis Pärnpuu reedel.
Kesko Agro Eesti ASi tegevdirektor Tõnu Kelder soovitas põllumeestel lühiajalised kohustused pikemaajaliste vastu vahetada.
"See annaks kindlasti hingamisruumi juurde ja võimaldaks tulevikku rahulikumalt planeerida," ütles Kelder.
"Suuremad (vilja - toim) kokkuostjad on kõik põllumajandustootjaid tarvikutega krediteerinud ja sooviksid seda usutavasti teha ka järgmisel hooajal. Seega on väheusutav, et nad tahaksid tegelda liigkasuvõtmisega ja rikkuda oma kliendisuhteid," rääkis Kelder.
"Arvan, et olukord on halb ja tuleb karm sügis, mis mõjutab kindlasti põllumajandusäri keskkonda," lisas Kelder. "Võttes arvesse hetkeolukorda, on sügisel kindlasti oodata lisatagatiste nõudmisele lisa nii pankadelt kui ka kokkuostjatelt."
Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul selgub täna, kui palju vilja tuleb maa sisse künda. Tartumaal on täielikult raisku läinud vähemalt 10% viljast.
"Osa tehnika sissetoojaid finantseerib seda ise," tunnistas Sõrra masinate võlguvõtmist. Kui põllumehed saagi ikaldumise tõttu tehnika väljaostmisest loobuvad, pole seda kuskile panna. "Mis nad nendega teevad, mingit järelturgu neil ju ei ole," muretses Sõrra.
Sõrra ütles, et võttis kevadel talle kuuluvale 500hektarilisele teravilja külvipinnale samuti 1,5 miljonit krooni eest tootmissisendeid laenuks. "Mul on põhiliselt tegu rapsiga, selle saab ehk veel kätte," avaldas ta lootust.