Uus trend: süljepeod rikastele

Kuid kas inimestel on ikka täit aimu, mida pärilikkusriskid endast üldse kujutavad? küsis The Guardian.

New Yorgi moenädalal korraldati vastuvõtt, kus kokteilide serveerimise asemel paluti külalistel anda katseklaasi süljeproov. Peo korraldas geenianalüüsiga tegelev firma 23andMe, mis alles hiljaaegu teatas, et on geenianalüüsi hinna suutnud viia 399 dollarini (ligi 4400 krooni).

Kui tavaliselt tellivad kliendid geenianalüüse oma koduarvutist, siis süljepeo põhjal võiks oletada, et geenide testimist püütakse viia seltskonnaellu.

Geenianalüüsi tellinud klient saadab firmasse oma süljeproovi ning saab mõne aja pärast vastuseks nimekirja haigusriskidest, mille geenide analüüs on välja selgitanud: olgu see siis kopsuvähk, südameinfarkt, rahutute jalgade sündroom või võimetus eristada teatud lõhnu. Kindla pärilikkusriskiga inimesed võivad liituda teiste samasugustega foorumitesse, mida leiab firma veebilehelt.

23andMe üks asutajaid on Google'i looja Sergey Brini abikaasa Anne Wojcick. Tema sõnul on firma missioon, et igaühel oleks juurdepääs oma geeniinfole.

Võimalus saada infot oma geenide kohta võib tunduda moraalselt põhjendatud, kuid õhus on risk, et muutes geenianalüüsiga seostuva glamuurseks ja seltskondlikuks, võivad kliendid saada asja olemusest vale signaali.

Suurbritannia Leicesteri ülikooli kardioloog Nilesh Samani on üks paljudest ekspertidest, kes on hoiatanud geenianalüüsiäri vohamise eest, väites, et püüd ennustada kellegi südameinfarktiriski võib analüüsitavas tekitada tarbetut hirmu, kui testi tulemusi ei tõlgendata õigesti. Näiteks võib geenianalüüs tuua välja, et inimesel on keskmisest kolm korda kõrgem risk haigestuda tsöliaakiasse, kuid näiteks poole väiksem risk haigestuda diabeeti.

Kuid kui vaadata riski absoluutnumbreid, siis on lugu sootuks teine. Pole tähtis, milline on geenitestis avastatud risk haigestuda diabeeti, eeskätt peaks inimene muret tundma oma suhkrutarbimise pärast, mitte selle üle, mis toimub tema seedeelundkonnas, kus iga haiguslik seisund ei pruugigi sümptomitena avalduda.

Statistika on ekslik, sest tervist mõjutab eeskätt personaalne risk, mitte risk võrrelduna teiste inimestega.

Geenianalüüsiga tegelevad firmad, lisaks 23andMe-le näiteks ka GeneticHealt, deCODEme ja Navigenics, väidavad, et tagavad klientidele korraliku geeninõustamise, seega on testi tulemustest ka kasu. Kui tõsiselt aga sellesse protsessi üldse suhtutakse, kui süljeproove kogutakse kokteilipeol?

Ohtlik võib olla nii see, kui testi tulemused tekitavad liigset stressi, kui ka see, kui need tekitavad põhjuseta turvatunnet.

Autor: Villu Päärt