Logistikaalal leiab töötajaid varasemast madalama palgaga

Ebakindlus tööjõuturul on kasvatanud logistikasektoris inimeste arvu, kes soovivad tööd autojuhi, kulleri, laotöötaja või ostuosakonna spetsialistina. Paljud tasemel tööotsijad on valmis tööle tulema varasemast ka oluliselt madalama palga eest.

Tööotsijate hulk on suurenenud nii logistikasektoris kui ka paljudes muudes valdkondades, mis on hea uudis tööandjatele.

CV-Online'i andmebaasis oli septembri keskel 43 logistikavaldkonna tööpakkumist, mis on 5,5% tööpakkumiste koguhulgast.

Tööd aga otsib logistikavaldkonnas 6739 inimest, mis on 4,6% kõikidest andmebaasis olevatest tööotsijatest. Kui tänavu veebruaris soovis näiteks autojuhina tööd saada 4097 inimest, siis septembriks oli selle ameti soovijate arv kasvanud rohkem kui 15% ehk 4518ni, mis on samas suurusjärgus kõigi tööotsijate hulga kasvuga.

Kasvanud on ka logistikatöö kogemusega tööotsijate arv - kui veebruaris soovis uut ametikohta saada 4426 laotöölise kogemusega inimest, siis praeguseks on see arv suurenenud üle 8% 4793ni.

Paljudes logistikavaldkonna ametites soovitud töötasu hakkab lähenema Eesti keskmisele brutokuupalgale, mis statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis 13 306 krooni. Nii soovivad Tallinnas kulleri kohta ihkavad inimesed keskmiselt brutopalgaks 10 530 krooni, transporditööliseks kandideerijate keskmine kuupalgasoov on 10 847 krooni ning laospetsialistidel 12 275 krooni.

Kaugsõiduautojuhi ametisse asumisel soovitakse brutotöötasuks keskeltläbi juba 14 611 krooni kuus, mis läheneb logistikavaldkonna keskastme juhtide palgavahemikule. Võrdluseks -transpordijuhiks kandideerijad soovivad brutopalgaks keskmiselt 16 691 krooni ja laojuhatajaks kandideerijad 18 327 krooni kuus.

Kui juuni lõpuks olid veonduse, laonduse ja side valdkonna palgad statistikaameti andmetel viimase 12 kuuga kasvanud 12,1%, siis järgmisel aastal on oodata palga kasvu pidurdumist. Arvestades kiiret inflatsioonitempot, töötasu mõningane suurenemine siiski jätkub, kuid ilmselt jääb see 5-7% vahemikku.

Järjest enam töötajaid soovib praegu naasta oma õpitud ameti juurde. Taksojuhid, autojuhid, aga ka laotöötajad, kes kinnisvarabuumi tipphetkedel ehitajate või kinnisvaraarendajatena suurt tulu püüdsid teenida, otsivad nüüd üha enam tööd valdkonnas, mida nad on õppinud.

Samas vaatavad tööjõuturul rohkem ringi ka elukutselised ehitajad ja töötajad mitmetes sellistes valdkondades, kus investeeringute maht on kokku kuivanud. Samuti on tööturul liikumas senisest enam erialase hariduse ja korraliku kogemustepagasiga riigiametnikke ning erasektori töötajaid ametikohtadel, keda mõjutavad väga otseselt riigieelarve kokkutõmbamine ning majanduse jahtumine.

Nii leiab ka logistikavaldkonnas ameti otsijate seast 5-10aastase töökogemusega inimesi, kes on nõus vahetama valdkonda ja seda madalama töötasu ning vähematraktiivsete töötingimuste vastu.

Seega on praegu sobiv hetk tööturul ringivaatamiseks ka logistikaettevõtetel, olgu siis eesmärk laienemiseks uute töötajate leidmine või olemasoleva meeskonna värskendamine.

Paljud tööotsijad, nende seas ka ülekvalifitseeritud kandidaadid, kaaluvad hea meelega uusi pakkumisi ka siis, kui neile või kolleegidele seniste tööandjate juures koondamisteateid veel kätte toimetatud ei ole.

Tööandjatel on aga tekkinud reaalne võimalus personalikulude säästmiseks. Kui tööjõupõua kõrgajal ülisuure palga eest üleostetud töötajad ei ole osutunud kõige õigemaks valikuks, siis on praegu mõistlik kaaluda nende väljavahetamist.

Ehkki järgmiseks aastaks võib prognoosida palga kasvu olulist pidurdumist ja tööotsijate arvu suurenemist, tuleb meeles pidada, et uus majandustsükkel võib paari aasta pärast kaasa tuua uue palgaralli ning töötajate põua süvenemise.

Tööjõupuudust hakkab suurendama ka Eesti demograafilisest olukorrast tingitud rahvaarvu langus, ennustatakse tööealiste arvu vähenemist igal aastal enam kui 11 000 inimese võrra.

Autor: Andres Junkur