Pahad päevad laenuvõtjaile

Nädalapäevad tagasi kinnitasid mitmed pankurid, analüütikud ja ka finantsinspektsioon, et orkaani mõõtu võtnud tormid USA panganduses meile mingit märkimisväärset mõju ei avalda, siinseid panku - ehk siis peamiselt Skandaavia suuri panku - pankrot ei ohusta. Krediidikriis on siiski globaalne ega jäta meid puudutamata, tundku Skandinaavia pangad end kui kindlalt tahes. Selle kinnituseks on kasvõi tänase Äripäeva kaaneloo teema - laenuraha kallineb meilgi.

Usaldus pankade vahel on kõvasti kannatada saanud, üksteisele laenatakse raha ettevaatlikult ning praeguses olukorras loomulikult kallimalt. Euribor teeb iga päev uusi tõusurekordeid. Ja veelgi enam - laenuraha kallinemises on oma osa sellel, et pangad suurendavad uuslaenudes ka oma marginaali.

Pankade käitumine on olukorda arvestades mõistetav - iga finantsasutus kindlustab praegu oma seljatagust.

Laenuvõtjaile on aga saabunud pahad päevad. Neil, kel vajalikud investeeringud tegemata, pole kerge pangalt krediiti saada. Eksportööridel on oma laenusooviga ilmselt enim võimalusi pangalt positiivset otsust oodata, siseturul tegutsejail vähem. Kehva äriideega ei maksa seega ei oma ega panga aega hakata raiskama. Selge on, et odavale laenurahale enam oma äriideed üles ei ehita. Ja uusi ettevõtmisi tuleb juurde vähem.

Eesti jaoks, kus suuremad investeeringud on tehtud laenurahaga, tähendab pankade kainem poliitika eeskätt nende aegade lõppemist, mil andsime laenudega oma kiirele arengule aina hoogu juurde. Kiiret toibumist majandusraskustest ei maksa oodata. Pigem läheb veel raskemaks - pingutama peavad kõik, nii ettevõtjad kui tavakodanikest laenuvõtjad

Teisalt paistab, justkui kaevaksid pangad endale senisest veel suuremat auku. Esiteks ei kiputagi kallist laenuraha kergelt võtma - uusi laenukliente tuleb pankadele vähem juurde. Osale senistele klientidele teeb pank karuteene - neile, kes on siiani suutnud pingutusega laenu teenindada.

Eesti Panga andmeil oli juulis üle 60päevase makseviivitusega laenude osakaal 1,8 protsenti, augustis juba 2,2 protsenti. Kallim laen muudab laenude tagasimaksmise veel raskemaks ning pankade endi laenukahjud suurenevad samuti. Kui praegu ei ole pangad veel eriti kippunud laenutagatiste kallale, siis edaspidi peavad pangad ilmselt ka rohkem realiseerima tagatisi.

Majandusel jääb puudu erguteid, mis liikumise kivi tagant välja aitaks - kinnisvaraturult alanud ja ehituse läbinu on otsaga panganduses ja jõuab sealt uuesti kinnisvaraturule. Kui riik ei suuda kasutada ka EList tulevat raha ja solgutab maksusüsteemi edasi, ei pääse me sellest ringist niipeagi välja.

Autor: ÄP