Tõstukite õige kasutamine hoiab raha kokku

Kõigepealt tasub üle vaadata, milleks tõstukeid kasutatakse. Kui tekib väikegi võimalus, et tõstukeid pole üldse vaja, siis tasuks neist kohe ka loobuda.

Üldjuhul on tõstukid kasutusel kohtades, kus ilma mitte kuidagi hakkama ei saa - tonnist kaubaalust ei saa ju tõstukita mitte kuidagi tõsta nelja meetri kõrgusele. Samuti on kohti, kus tõstukid on hädavajalikud tegevuse toimimiseks. Neist täielikult loobudes võib lõppeda ka kogu muu tegevus, kuid siis pole enam tegemist kokkuhoiuga.

Kulude säästmine on võimalik vähemalt kolmes kohas - finantseerimine, tõstukijuhid ja õigete tõstukite valimine.

Suurim kokkuhoiu võimalus on kindlasti seotud ettevõtte töötajate, eriti tõstukite kasutajatega. Mida vähem on vale kasutamist ja sellest tulenevat lõhkumist, seda vähem tekib ka reaalseid kulusid remontimiseks ja katkisest tõstukist põhjustatud tööseisakuid. Loodetavasti on möödas ka see aeg, kus tõstukirooli tuli lubada ükskõik kes, peaasi, et midagi tehtud saaks.

Kui tõstukiga tehakse ainult vajalikke liigutusi ja mõistlikus tempos, siis saavad ka kõik tööd tehtud mõistliku aja jooksul ja ilma lisakuludeta. Üks suuremaid kuluallikaid on arvamus, et kui tõstukitega kihutada maksimaalkiirusel ja riski piiril, siis saab midagi paremini ja kiiremini tehtud. Tegelikkuses kasvab ainult asjatute remontide hulk ja suureneb oluliselt ka kütusekulu.

Kui aga mõistliku töötempo ja tõstukite kasutamise saavutamiseks tuleb neile hakata paigaldama lisaseadmeid, mis annavad märku kokkupõrgetest ja muust valest kasutamisest, siis tasub ilmselt enne üle vaadata värbamisprotseduurid ja tasustamine - ilmselgelt on kuskil midagi väga valesti.

Ka lisaseadmed annavad ainult väikest efekti, kuni ei muutu töökorraldus ja töövahenditesse suhtumine.

Tõstukipargi ülevaatuse ja õigete tõstukite valimisega on samuti võimalik saavutada kokkuhoidu ja ka suurendada efektiivsust tõstukite kasutamisel.

Arvestades turu ja ladude suurust, on tõstukitootjate valikust mõistlik kasutada ainult üsna väikest osa tõstukeid - väga spetsiifilised lahendused ei anna mahu puudumisel erilist efekti, küll aga teevad kasutamise kulukamaks ja vähendavad ka võimalust tõstukeid asendada. Näiteks tavalises tõstetud põrandaga laos on reaalselt vajalikud ainult lükandmastiga tõstukid, platvormiga elektrilised käsikahveltõstukid ja ehk ka kogumistõstukid. Praktikas võib mõnel juhul vaja minna ka vastukaalutõstukit ilma aluseta kaupade käsitlemiseks. Midagi keerulisemat vaja ei ole.

Kindlasti tasub meelde tuletada kõige tavalisem käsikahveltõstuk - ka sellega saab palju operatsioone tehtud. Kuigi kasutamine nõuab füüsilist jõudu, on samas kulud peaaegu olematud ja kütusele ei kulu mitte midagi.

Olemasoleva pargi ülevaatamisel tasub kriitiliselt hinnata tõstukite vanust ja reaalset töövõimet tulevikus. Vana ja amortiseeritud tõstuk tundub küll odav, kuid remont võib olla kulukas.

Eriti kalliks võib minna elektritõstukite remont, kui on vaja vahetada ka aku, mis võib olla kordades kallim kui tõstuki enda väärtus. Ja mitte ühegi remondiga ei ole võimalik vana tõstukit uueks muuta, osa detaile jääb alati remontimata. Tulemuseks on suured remondikulud ja ikka seisev tõstuk.

Samas on kasutatud tõstukite turg muutumas sarnaseks kinnisvaraturuga - müüjaid on palju ja hinnad lootusetult kõrged, ostjaid peaaegu ei olegi.

Püüe tõstukit müüa ise ja sellest turuhinda saada on nüüdseks peaaegu võimatu. Tõstukifirmade pakutav hinnatase on sama, aga sisaldab lisaks ka edaspidist tuge ja ka garantiid, et masin ikka töötab.

Üks osa tõstukeid on ka sellised, millel puudubki reaalne järelturg ja potentsiaalsed ostjad - pärast kasutamist on võimalik need ainult lammutada.

Kõigil tõstukite jõuallikail on eelised ja puudused. Nii diisel- kui ka gaasimootoreil on eeliseid, mida elektritõstukitega ei ole võimalik samade kuludega saavutada.

Kütuse hinna tõusust põhjendatud otsus hakata kasutama elektritõstukeid ei ole enamasti kuidagi põhjendatud ja põhineb olulisel määral emotsioonidel. Kuna elektri eest tuleb nagunii maksta, siis väga paljudel juhtudel ei olegi võimalik hinnata, palju kulub raha elektritõstukitele tegelikult. Ainuke reaalne lahendus on paigaldada igale laadijale omaette arvesti, et täpselt teada saada, kui suur on iga tõstuki akude laadimise reaalne kulu.

Finantseerimise säästuvõimalused avalduvad pika perspektiiviga tegevustes.

Turul on piisavalt erinevaid finantseerimistooteid, millest sobivaima valides on võimalik pikemas perspektiivis saavutada olulist efekti. Arvestama peab aga, mis on konkreetse ettevõtte jaoks kõige olulisemad finantsnäitajad.

Näiteks 5 aastat tagasi sõlmitud täishooldusrendi leping tähtajaga 10 aastat oleks võimaldanud eelmised 5 ja ka järgmised 5 aastat vältida selles kuluartiklis inflatsiooni mõju.

Kui 5 aasta eest ei tundunud pikaajaline leping ehk eriti oluline, siis nüüd on pilt hoopis teine ja sellised lepingud on kindlasti väga kasulikud.