Eesti aktsiaturg pakub võimalusi sisenemiskohti

aripaev.ee lugejate küsimustele vastas Paul Lukka, kes on üks Sampo Life'i emaettevõtte Mandatum Life investeerimisekspertide tiimi liikmetest ning juhib Sampo Life'i investeeringuid kõigis kolmes Balti riigis.

Aktsiaturg on muutunud vägagi atraktiivseks. Võrreldes Ida-Euroopa aktsiatega on Eesti aktsiad ligi 50% odavamad. Näiteks Tallinki turuväärtus on langenud alla omakapitali väärtuse, mis tähendab, et vara realiseerimise korral oleks sellest saadav tulu suurem kui hetke turuväärtus. Lisaks väärivad tähelepanu ka näiteks Harju Elektri head tulemused, käive kasvas I poolaastal 33% ja kasum 67%. Pikaajalisele investorile on see kindlasti soodne sisenemiskoht ja -aeg.

Finantsturgude võimalused on tihtipeale lühiajalised ning kui me teeksime tooteid, mille müügiperiood oleks näiteks kolm kuud, siis ei saaks me nendest võimalustest kasu lõigata. Seepärast loob ka Sampo Life selliseid portfelle lähtuvalt turu olukorrast ning võimalustest. Maasikaid tuleb korjata ja müüa siis, kui need on kõige magusamad.

Sampo Life oma investeerimisportfellide tavalahendustes võimendust ei kasuta. Kuid teatud pakkumistes, näiteks Suurimate Kukkujate investeerimisportfelli puhul võib võimendus küündida kuni 180%. Selle lahenduse võimenduse määr sõltub turu arengust. Aktsiaportfellile me stop-order'it ei paku.

Praegu kehtib igati väljend cash is king. Sellest olukorrast tulevad võitjatena välja ettevõtted, kelle bilanss on tugev ja kes suudavad oma investeeringuid ise finantseerida. Turul on väga atraktiivseid võimalusi, näiteks mõne ettevõtte dividenditootlus on kohati isegi 10%. Selliseid firmasid on võimalik soetada erakordselt odavalt ehk kohati P/E suhtarvudega alla kümne ja P/B ka 1 ringis.

Päästeplaani vastuvõtt suurendaks usaldust ja maandaks pankade maksevõimega seotud riske. Vähesed oskasid oodata näiteks Fortise või Hypo panga raskusi, kuid Sampo Life'i hinnangul on Skandinaavia suurpangad suhteliselt hästi kapitaliseeritud.

Kõige hullem stsenaarium oleks see, kui usaldus pankade vastu nõrgeneks veelgi ning eraisikud ja ettevõtted hakkaksid oma raha pangakontodelt välja võtma. Siis võiks oodata ridamisi suurpankade makseraskusi, mis viiks laenuturu pikaajalise seisakuni.

Meie tiim prognoosib, et lähitulevikus näeme veel suurpankasid, kes vajavad ellujäämiseks lisakapitali, sh riikide valitsuste ja keskpankade sekkumist. Kuid 2009. aasta esimesel poolel hakkab palavik finantssektoris tasapisi langema.

Autor: ÄP