Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põllumehed ajavad taga tootlikkust

Ants Laansalu 02. oktoober 2008, 00:00

Viie põllumajandussektori väikeettevõtte (põllumajandusmaad keskmiselt 40-50 ha) netolisandväärtus (palk+ettevõtjatulu) tööjõu kohta (NLV/tj - iseloomustab ettevõtte produktiivsust) oli 2006. aastal 194 000 krooni, mis on põllumajanduse keskmisega võrreldes 1,5 korda rohkem.

Viie keskmise (100 ha) ja viie suure (350-400 ha) edukama põllumajandusettevõtte NLV/tj oli Eestis üle 500 000 krooni, mis ületab Saksamaa, Rootsi, Soome, Austria jt vanade liikmesmaade keskmisi näitajaid. Sealjuures oli Eesti viie suure kõige ebaedukama ettevõtte omatulu negatiivne, st nad töötasid kahjumiga ning palka maksti nendes ettevõtetes toetuste arvel.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtus oli mullu 10 miljardit krooni ja see suurenes 2006. aastaga alushindades võrreldes 18,2%. (EL-27-s suurenes kogutoodangu väärtus 4,6%).

Põllumajanduse lisandväärtus oli 4,2 miljardit krooni (bruto) ja see suurenes mullusega võrreldes enam kui viiendiku võrra. Põllumajanduse konkurentsivõimet tööjõuturul kokkuvõtlikult iseloomustav töö produktiivsuse näitaja, NLV/tj suurenes eelmise aastaga võrreldes 19,4% (EL-27 +4,7%).

2008. aastal suurenes lammaste ja kitsede arv ning vähenes veiste arv, sigade ja lindude arv püsis 2007. aasta tasemel.

Põllumajandussaaduste tootjahind suurenes tänavu II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 21% ning põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhind kasvas 20,1% ehk tootmisvahendite hinnad kallinesid sama palju, kui suurenesid realiseerimishinnad.

Tänu liitumisjärgsele majandustingimuste paranemisele suurenes Eurostati andmetel Eesti põllumajanduses NLV/tj 2007. aastal 2000. aastaga võrreldes 278%, samal ajal EL-27-s suurenes see näitaja vaid 14,7%.

Põllumajandusettevõtted on teinud produktiivsuse kasvu suunas suure sammu. Kui enne liitumist oli NLV/tj Eesti ja EL-15 vahel enam kui viiekordne, siis nüüd on see vähenenud kahekordseks.

Agrofirmade laenukoormus oli 2003. aastal keskmiselt ühe ettevõtte kohta pikaajaliste laenude osas 132 900 krooni, lühiajaliste laenude osas 100 200 krooni, 2006. aastal vastavalt 441 400 krooni ja 295 500 krooni.

Põhivaradega varustatuse suurenemisel kasvab ka töö produktiivsus. ELi vanades liikmesmaades on põhivara ühe töötaja kohta üle kolme miljoni krooni ja NLV/tj kohta üle 300 000 krooni aastas. Eesti kuulub koos Tšehhi ja Ungariga teise gruppi, kus põhivara on ühe töötaja kohta 0,6-1,0 miljonit krooni ja NLV/tj 135 515 kr. Lätis ja Leedus on põhivara töötaja kohta alla 0,4 miljoni kr ning NLV/tj kohta vastavalt 84 730 ja 76 150 kr.

Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine piimatoodang oli 2007. aastal 7273 kg ja eesti punasel tõul 6476 kg, samas kui EL-27 keskmine oli vaid 6145 kg.

Eesti parimate karjade produktiivsus ületab Euroopa eliidi Taani ja Hollandi karjade keskmist taset. Näiteks Helju Jaaksoni lehmade produktiivsus suurusrühmas 3-10 lehma oli 9470 kg, Lea Puuril oli suurusrühmas 11-100 keskmine produktiivsus 11 040 kg; OÜs Põlva Agro suurusrühmas üle 100 lehma - 11 181 kg.

Mullust saagikuse tõusu soodustasid paremad kasvutingimused ja parem väetamine ning taimekaitse. Siiski on meil väetamise tase nappide vahendite tõttu tunduvalt madalam kui ELi vanades liikmesmaades.

Põllumajandussaaduste hinna tõus mõjutab otseselt ka toidukaupade tarbijat.

Teraviljahindade tõus maailmaturul oli 2007. aastal erakordselt suur ja hinnad jõudsid taas 1960-1970ndate tasemele ehk suurusjärku 1800 kr/t. Selline hind ei katnud enam tootmiskulusid. Tagajärg oli see, et kapital voolas põllumajandusest välja ja tarbijad nautisid madalaid toiduainete hindasid.

Kui võtta toiduainete hinnaindeksi aluseks 1960-1970ndate hindade tase 100 protsenti, siis 1980ndate keskel langes see ligi 60 protsendini ja 2000. aastaks 50 protsendini toonasest tasemest.

Põllumajandussaaduste (toidu tooraine) hinna tõus mõjutab tarbijahindade tõusu. Euroopa Komisjoni hinnangul on see keskmiselt 24%, sh taimekasvatussaadused 9% ja loomakasvatussaadused 29%. Seega toidu tooraine keskmine hinnatõus 1/5 võrra põhjustab tarbijahindade keskmise hinnatõusu analüütiliselt 5-7%.

OECD prognoosi kohaselt stabiliseeruvad teraviljahinnad lähema paari-kolme aasta jooksul 1990ndate hindadega võrreldes tunduvalt kõrgemal tasemel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing