Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötlev tööstus püsib metalli toel

Ain Alvela 02. oktoober 2008, 00:00

Masina-, metalli- ja aparaaditööstus moodustab kogu töötlevast tööstusest ligi kolmandiku, ekspordimahtude põhjal veelgi enam. Analüütikud hindavad, et metallitöötlejate edukus jätkub ka tuleval aastal, kuid seda eeldusel, et tootlikkust suudetakse kasvatada nagu seni ning ekspordi osakaal püsib praegusel tasemel, s.o vähemalt kaks kolmandikku kogumüügist.

Kui töötlev tööstus tervikuna on kaotamas tähtsust tööhõives, siis see haru pigem suurendab töötajate arvu. Majandusministeerium prognoosib, et 2015. aastal leiab nendes ettevõtetes rakendust 45 200 inimest praeguse 38 800 asemel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing märkis, et suur osa kõnealuse tööstussektori ettevõtetest on tootmises orienteerunud ekspordile.

"Sektori positiivse käekäigu taga on välisturgudele orienteerumine, kusjuures majanduses toimuvaid võnkeid aitab tasakaalustada paindlikkus," selgitas Lambing. "Siiski ei möödu majanduslangus jälgi jätmata. Nii on kulude suurenemine hakanud kärpima ka metallifirmade kasumeid," lisas ta.

Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimehe Jüri Riivese hinnangul ei ole kiire tööjõukulude suurenemine oluliselt ületanud tööjõu tootlikkuse kasvutempot, mis on üks metalli- ja masinatööstuse edukuse alustaladest.

"Mullu ületas keskmine tööjõutootlikkus töötaja kohta miljoni krooni piiri," kinnitas Riives. "Kui müügitulu suurenes esimesel poolaastal 2007. aasta sama ajaga võrreldes küll ainult paar protsenti, siis eksporttoodangu osakaal paisus 16 protsenti. Töötajate arv jäi enam-vähem samaks," lisas ta.

Enam ei kehti reegel, et mahtude kasvades suureneb ka kasumimarginaal. Lõivu tuleb maksta üha rohkem palka küsivate töötajate ning üha kallimaks muutuva tooraine ja energia eest.

Sestap on ettevõtted valinud kriisiajaks rahuliku ellujäämistaktika. Teiste seas väldib asjatut rabelemist ka metalli- ja masinatööstuse TOPi võitja OÜ Palmse Mehaanikakoda.

"Väga suurt kasvuruumi on praegu palju loota," arvas metsa- ja põllutehnikat tootva firma juhataja Anti Puusepp. "Halveneva majandusolukorra tingimustes on õigem hoida olemasolevat, kui pürgida kõrgemale," lisas ta.

Edetabeli teise positsiooni hõivanud teraskonstruktsioonide tootja AS Favor panustab majanduslanguse kiuste tootmisinvesteeringutesse. Kui tänavu paigutati tootmisse 36 miljonit krooni, siis järgmise aasta plaan näeb ette 40 miljoni investeerimist.

"Eesti majanduse olukord neid otsuseid ei mõjuta, sest kõikide rahapaigutuste põhjendus on ekspordipotentsiaali suurendamine," kinnitas Favori nõukogu esimees Almar Proos. Favor müüb 60 protsenti toodangust piiri taha.

Satelliitsideantenne tootva Vertex Estonia juhatuse esimees Aleks Rulkov toonitas, et kuigi nõudlus Vertexi toodangu järele suureneb, peab raskel ajal kiretult hindama arengu hinda ja arengu väärtust. Ettevõte peab otsustama, kui suurt raha peab praegu maksma, et aasta pärast toota rohkem ja tulemuslikumalt.

Kui aasta alguses maksis tonn terast Eesti tootjale siinse müüja käest ostes keskeltläbi 9000 krooni, siis praegu tuleb tonni terase eest välja käia 13 000 krooni.

Metalli toorainena kasutavate ettevõtete tegevust ongi viimase aasta jooksul kõige rohkem mõjutanud järsk, kümnetesse protsentidesse küündiv tooraine hinnatõus. Seda tunnistavad ka metalli maaletoojad, kes viimastel aastatel olid harjunud müügimahtu kasvatama koguse arvelt, tänavu aga peavad leppima kesisema kasvuga, sedagi vaid hindade kerkimise abil.

Terase müügiga tegeleva Bermet Managemendi nõukogu esimehe Ergo Metsla sõnul tuli tarbijal septembris maksta tonni raua eest 4000 krooni rohkem kui aasta alguses, mis teeb hinnatõusuks pea 50 protsenti. Tõusu taga on üldine tootmiskulude, eriti energiahindade kerkimine.

"Eestis on põhjus ka logistika kallinemine. Pärast eelmise aasta maisündmusi lõppes raudteevedu peaaegu täiesti ja Venemaa teras tuli kohale toimetada autotransporti kasutades, mis tõstis veohinda 5-7 protsenti," selgitas ta.

2009. aasta algab tõenäoliselt uue hinnatõusuga. Avalikkuse ette on jõudnud teated, et terasetootjad on valmis isegi tootmist vähendama, et hindasid kunstlikult tekitatud nõudluse tõttu tipus hoida. Nafta- ja gaasitootjatele seadmeid valmistava E-Profiili juhatuse liige Indrek Ustav möönab, et viimase aasta suurim murelaps on tööjõu ja materjalide kallinemine.

Rasket aega "lihtsalt" üle elada polegi nii raske, pigem on raskus selles, kuidas edasi areneda.

Keskendumine üksikutele tegevustele, sh üksikute kululiikide vähendamisele ei too edu. Edu toob terviku nägemine ja tervikuga tegelemine. Pigem karta väikseid tulusid kui suuri kulusid. Mõistlik on üle vaadata ettevõtte eelarve koos investeeringuplaaniga.

Tööstusharu ettevõtete eelnevate aastate tulemused toodangumahu, tehnoloogia ja tootlikkuse taseme tõstmisel on võimaldanud esialgu pehmelt maanduda.

Tootearenduse, tehnoloogia, oskustööjõukoolituse ja tootlikkuse taseme süsteemne parandamine igas ettevõttes on koos soodsa majanduskeskkonnaga tööstusharu maine ja konkurentsivõime tõusu eeltingimus.

Eesti teraseturu olukord on keeruline. Kuna müügimahud on vähenenud, kuid laod endiselt ülevarustatud, siis praegu hind langeb.

Terasemüüjatel tuleb tegevuskulud ja strateegia üle vaadata, sest 15 aastaga harjumuseks saanud kasv on praeguseks minevik. Järgmisel aastal näeme terasemüüjate ridade hõrenemist ja ettevõtete konsolideerumist, väheneb ka turumaht.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing