Valitsus annab eelarvele elektrit

Elu Eestis käib täiesti Murphy seaduste järgi ja kui jõuad juba mõelda, et enam hullemaks minna ei saa, selgub, et saab küll. Eile tuli uudis, et Tallinnas tõuseb vee hind ja nagu välk selgest taevast veel üks ebameeldiv teade: 1. jaanuarist tõuseb elektri hind.

Äripäev seostab elektri hinna tõusu valitsuse kokku pandud tuleva aasta eelarve tasakaalu ajamisega.

Hinnatõus ei too Eesti Energiale juurde raha eesseisvateks suurteks investeeringuteks ja katab ainult osaliselt elektri tootmise kulude kasvu, kinnitab ettevõte. Meie arvutuste kohaselt saab ettevõte aga 400 miljonit krooni lisatulu.

Samal ajal soovib valitsus Eesti Energiast saada rohkem dividende. Kolme eelneva aastaga on riik ettevõttest võtnud enam kui 2,1 miljardit krooni. Riigi soov on ka saada rohkem käibemaksu: tõuseb elektri hind, suureneb ka sellelt laekuv käibemaks, samuti rohkem raha keskkonnatasudest. Lisame, et aeg hinnatõusust etteteatamise ja jõustamise vahel on harjumatult väike - senise poole aasta asemel kolm kuud.

Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku sõnul muutub elektri hind vastavalt konkurentsiametiga kokku lepitud hindade regulaarse indekseerimise metoodikale. Asjal on positiivne külg: ehkki hind hakkab tarbijate jaoks sagedamini muutuma, jäävad ära järsud ühekordsed hinnahüpped. Niimoodi kinnitab Kaasik.

Toimetuse meelest võinuks indekseerimisega sama hästi oodata veel kolm kuud. Tuli paistab eeskätt takus olema valitsusel, mitte niivõrd Eesti Energial.

Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul mõjutavad hinnatõusu mitu objektiivset tegurit, millest peamine on keskkonnatasude tõus, mida Eesti Energia ei saa mõjutada, sest see on ette nähtud seadusega. Ja nende tasudega - hinnatõusujärgselt 175 miljonit krooni - on riigieelarves juba arvestatud. Nagu ka loodetava suurema käibemaksulaekumisega.

Oluliste põhjustena märgivad nii Ots kui ka Kaasik samuti diiselkütuse ja lõhkeaine hinna tõusu. Neid hindu ei saa ettevõte mõjutada ega ka Eesti riik. Mõlemad sõltuvad maailmaturu hindadest, aluseks nafta hind. 2% annab hinnatõusuks Eesti Põlevkivi ja Narva Elektrijaamade tegevuskulude kasv.

Eesti Energia peab kulusid aga koomale tõmbama ja mõtleb efektiivsuse suurendamisele - ettevõte tunnistas eile, et peab edaspidi toime tulema ka väiksema arvu töötajatega.

Igati loogiline iga ettevõtte puhul, aga paistab natuke lootusetu ettevõtmine olema - kasu sellest jookseb ettevõttest pigem mööda. Et riigi tuleva aasta tulud ja kulud tasakaalus püsiksid, pigistab valitsus ka elektrist särtsu juurde.

Autor: ÄP