Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kodu uuemaks pintslita

Triin Visnapuu 06. oktoober 2008, 00:00

Ilmselt ei ole kellelegi võõras olukord, kui vaatate kodus ringi ning märkate, et see pole enam selline, nagu tahaks. Viimane remont oli seitse või natukene vähem aastat tagasi ja värskus ei teeks paha.

Samas midagi kapitaalset kohe ette võtta ei jõua, ei taha või ei saa. Sellisel juhul on kasu mõnest lihtsast nipist, millega kodu uuendada.

Valikuid on terve hulk: raamatupoed on täis kodukujundamisraamatuid, internetistki võib leida kasulikke nõuandeid, kui hästi otsida.

Sel korral võttis Oma Maja aga kasutusele loogilise mõtlemise ning leidis mõned lihtsad lahendused tõestamaks, et kodu saab uuendada ka pintslit ostmata.

Ei ole paremat viisi oma koju ideede leidmiseks, kui tähele panna, mida teised on teinud. Vaadake ringi kohvikutes, poodides, külas, autoga sõites või hommikusel jooksutiirul.

Elu meie ümber on täis värve ja lahendusi, mis võivad teie mõtte tööle panna. Kusjuures võimalik, et ei teeks halba külastada mõnda oma tudengist tuttavat.

Teadagi on tudengid need, kes suudavad tihtipeale mõelda välja originaalseid ja rahakotisõbralikke lahendusi. Hiljem võib teistelt saadud ideid oma kodu järgi kohandada.

Suurpuhastus on tülikas ettevõtmine, kuid sellest on abi, kui minna tolmupühkimisest kaugemale. Kodu ei ole prügikast. Millal te tegelikult lugesite aastatega kogunenud ajakirju? Kaks aastat tagasi? Kriitilise pilguga peaks üle vaatama nii nõude- kui ka riidekapi.

Tõenäoline, et kui mingid asjad on seisnud kasutuseta aasta või kaks, siis ei ole teil neid hädaliselt vaja. Äraviskamine vajab mõningast harjutamist, kuid lõppkokkuvõttes võib vabaneda üsna märkimisväärne hulk kapi- ja riiulipinda.

Kusjuures korralikud riided, nõud ja üleliigse kodutehnika saab viia abivajajatele - annetusi võtavad vastu kirikud, osa lastekodusid, aga ka kasutatud riiete poed rääkimata siis taaskasutuskeskustest.

Vaadake oma toad üle ning mõelge, kas kõik asjad täidavad oma otstarvet ning kas tubades leiduv on paigutatud parimal viisil. Elutoa ümbersättimine võib anda kodule uue hingamise, miks mitte sirvida enne mõnda feng shui raamatut, mida eestigi keeles mitmeid ilmunud on.

Vajadusel võib osta ka uusi mööbliesemeid - vahetada köögitaburetid mugavamate istumisaluste vastu või lõpuks osta diivanilaud, et pärast remonti kasutusele võetud asenduslaud saaks minna väljateenitud puhkusele.

Mööblit pidevalt välja vahetada ei jõua, kuid abi on lihtsamatestki lahendustest. On juba vana tõde, mida ikka tasub meeles pidada, et tekstiil võib muuta kodu üldmuljet. Lahenduseks võivad olla uued kardinad, uuendatud kattega diivanipadjad või päevateki alt välja paistev värviline voodipesu - neid on muuta lihtsam kui kappe või diivaneid.

Kui tuba on erisugustest lahendustest kirju, tasub kasutada ühevärvilisi kangaid ning värvivalik on teadagi lõputu. Erksad suvetoonid asenduvad sügisel punase, violetse ja pruuni varjunditega, kuid õige värvi peate valima ise. Peamine on end omas kodus hästi tunda, seega saate ainult teie otsustada, kas sellesügisesed kardinad on punased, oranžid või helesinised.

Valgus õdusaks! Lõpuks, kui tuba korras ja uued kardinad ees, võiks üle vaadata kodu valgustuse. Päevavalgust näete ilmselt ainult kontoriaknast, mistõttu tahaks õhtul koju jõudes end mõnusalt tunda.

Sume valgus teeb olemise hubasemaks. Üks võimalus on kasutada küünlaid, kuid ära võib tasuda ka investeering sobivasse põranda- või seinavalgustisse. Praktilised on näiteks lambid, mille valgushulka saab reguleerida, et õdusat õhkkonda luua.

Alles siis, kui teile tundub, et kõik eelnev on juba läbi katsetatud, hing aga ihkab midagi enamat, siis on aeg osta pintsel. Joonistage kapiustele ja seintele rõõmsad mustrid või värvige kulunud tapeet üle.

Tehke kas või mõni väike kiire muudatus elu värskendamiseks, kuni teil on aega teha korralik remont.

Õigem oleks küll öelda, et tavaliselt jätab ta need kastidesse.

Kui pärast uude korterisse või eramusse kolimist tuleb puudu ajast ja panipaikadest, kuhu asjad kohe kastidest ümber tõsta, siis need, mida igapäevaelus otseselt ei tarvitata, jäävadki pikemaks ajaks sinna peatuma.

Siis tasukski süda kõvaks teha ja natuke rehnutit pidada, et kas kogu seda kraami ikka ka edaspidi vaja on.

Eestlane on tuntud ju kui asjade alalhoidja ja kõrvalepanija. Lootus, et ükskord võib meile seda või teist siiski vaja minna, ei täitu tavaliselt kunagi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing