Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Swedbank suurimas rahajanus

Hannes Sarv 13. oktoober 2008, 00:00

"Kui te seda teemat kajastate, siis ma kahtlen selles, et me oma parima pakkumisega püsima jääme," ütles Swedbanki Baltimaade juht Erkki Raasuke. Samas on pangajuhi sõnul konkurentidest kõrgem intress iseenesest väga hea uudis ning on hea tunne hoiusteturul kas või hetkeks parim olla. Samas viskas ta õhku küsimuse - kaua liidrikoht kestab?

Ülemaailmse finantskriisi tingimustes on pangad muutnud raha laenamisel ettevaatlikumaks. Üksteisele ei taheta enam meelsasti laenu anda ning kui laenatakse, siis kõrgema intressiga.

Möödunud nädalal üritasid maailma juhtivad keskpangad baasintressimäärade alandamisega olukorda rahaturul leevendada, kuid eurotsooni pankadevaheline laenuintress Euribor lõi sellest hoolimata eelmisel nädalal uusi rekordeid.

Kui 2007. aastal laenasid Eesti pankad oma emapankadelt igas kuus keskmiselt 4 miljardit krooni raha juurde, siis viimase kolme kuu jooksul pole raha Skandinaaviast enam peale tulnud.

"Rahahinnad maailma finantsturgudel on tõusnud ning Eesti pankadel on tõepoolest keerulisem välispankadelt laenu saada," tunnistas DnB Nord Panga treasury juht Priit Järviste.

"Kui kaupa on vähem saada, siis kauba hind kipub tõusma," nentis Raasuke.

Kuna riskimarginaalid liiguvad üles, peavad üles liikuma ka hoiustamise intressid. Intressid tõusevad seetõttu, et rahaturud ei toimi.

Kuigi välispankadest Eestisse antavate laenude kasv on pidurdunud, ei ole see Raasukese kinnitusel viimase võimalusena pannud siinseid panku käibevahendite kogumiseks hoiustajate poole vaatama.

"Hoiused on mitteelastne toode. Kui laenu puhul lasta alla intresse, siis laenuturule tuleb ka see, kes muidu poleks laenanud. Hoiuste maht kipub olema see, mis ta parajasti on ja kõrgemad intressimäärad iseenesest ei tekita rohkem sääste juurde," arutles Raasuke.

Pangajuht kinnitas, et Swedbank grupi Balti pangandust on Rootsi emapank finantseerinud pikemate laenudega.

"Kuna Balti riikides on uute laenude kasv raugenud, siis välisraha vajadus on väike," lisas ta.

Danske Banki Eestis tegutseva filiaali Sampo tegevjuht Aivar Rehe ütles, et panga ülesanne on kaasas käia turul toimuvate intressimuudatustega. "Rahaturud otsivad praegu oma suunda," tõdes ta.

Rehe sõnul peaks üldist süsteemi rahunemist ootavad investorid mõtlema hoiustamisele. "Rahulduda tuleb väiksema tootlusega, aga see on turvaline ja selge," sõnas ta.

SEB Eesti haru kommunikatsioonijuht Silver Vohu nentis, et intresside tõus on tingitud raha hinna kallinemisest. "Keerulistel aegadel ongi õigem sääste koguda," lisas ta. SEB on oma intressid kinnitanud analüüside põhjal ja see näitab panga praegust hinnangut raha väärtusele.

Nordea jaepanganduse juht Olavi Pakkonen on seisukohal. et hoiuste mahu suurenemine sõltub rohkematest teguritest kui pakutavate intresside tõstmine.

See aga ei tähenda, et viimase kümnendi kõrgemale tasemele kerkinud hoiuseintressid ei või veel lähitulevikus ülespoole liikuda.

"Meie pakkumine paneb ka konkurente kõrgemat intressi pakkuma," arvas Raasuke.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing