Uue maja saad 100 000 krooniga. On see ulme?

Aga ka see summa on imekspandavalt väike. Sest kui arvestada ehitatava eramu ruutmeetri hinnaks äärmiselt tagasihoidlikud 10 000 krooni, on sellele majale kulunud üle viie korra vähem raha.

"Ma ei ehita maja sellepärast, et tõestada, et seda on võimalik ehitada 50 000 krooniga," on maja omanik, Põlvamaal savimaju rekonstrueeriva OÜ Saviukumaja juhataja Marko Kikas kaunis tõrges, et tema pooleliolevast majast üldse ajakirjanduses juttu tehakse. "Ma ehitan endale taaskasutatavatest ja naturaalsetest materjalidest igati väärtusliku maja. Näiteks leian ma, et 80aastased vanad palgid kestavad kauem kui praegused valel ajal langetatud palgid."

Kikas, kes on kõik maja ehitamisega seotud kulud piinliku täpsusega märkmikku kirja pannud, rõhutab, et tegelikult ei tohiks tema maja puhul üldse odavusest rääkida. "Tööd ei ole antud juhul ju üldse arvestanud, aga looduslikest materjalidest maja ehitamise töötund on jõhkralt kallis," räägib Kikas ja lisab muiates: "Mul tuleb nüüd need töötunnid, mis sõbrad minu juures tegid, neile omakorda tagasi teha."

Saunsuvila on vundamendi valamisest kuni katusekivide panemiseni oma jõududega, paari-kolme sõbraga tehtud. Välja arvatud korsten ja pliit, mille ladusid kohalikud meistrimehed vanadest punastest tellistest. Kõige enam, ligi 15 inimest, oli ehitusplatsil mullu septembris toimunud kergsaviehitamise koolitusel. Inimesed, kellest osa olid kohalikud, tulid oma vabast tahtest õppima ja ühtlasi ehitama. Kaks päeva tambiti saalungite vahele savi ja hakkepuidu segu ning 30 sentimeetri paksused seinad said püsti.

"Seinad valmisid uskumatult kiiresti ja kogu kamp oli äärmiselt heatujuline," meenutab restaureerimisalast informatsiooni levitava MTÜ Antiigiveeb juht Kalle Kase mullust töötuba. "Kuna ehitusmaterjal on kerge, siis erilise õhinaga olid savi tampimisel ametis lapsed." Kase kinnitusel osales ta õppepäeval puhtalt huvist. "Mul on endal plaanis vanadest palkidest saunsuvila kokku panna ja et oleks kasutatud erinevaid stiile, kavatsen sauna eeskoja samuti puitkarkassist ja savist teha," räägib Kase. "Marko Kikas on oma eeskujuga tõestanud, et kõige olulisem on julge pealehakkamine."

Ka Saviukumajaga samu ehitusvõtteid viljeleva, Võrumaal looduslikke krohvisegusid kasutava OÜ Majasain juhataja Andrus Needo tunnistab, et sai Marko Kikase maja üle vaadates innustust samuti oma kätega omanäoline saunsuvila rajada. "Mul on suureks plussiks see, et vanad maakivimüürid on selles kohas juba püsti," seletab Needo. "Aga poolesaja tuhande krooniga, nagu Kikas mulle rääkis, ma vist küll maja valmis ei teeks."

Kikase koostööpartner ja sõber, looduslike värvidega viimistlust tegeva OÜ Loomulik omanik Liina Asu-Raag ütleb, et ega esialgu välja pakutud kalkulatsioonisumma väga utoopiline polnudki. "Sellesse polnud üldse plaanitud mugavusi, nagu näiteks veevärki ja elektrit," selgitab ta. "Nüüd, kui pliiti kütta, saab kraanist sooja vett, ja kolmest katusele paigaldatud päikesepaneelist piisab suvel täiesti vajaliku elektrienergia saamiseks."

Tervitan igati tahet kasutada looduslikke materjale ning püüda ehitada maja oma kätega.

Selle saunsuvila juures tehtud kulutuste kohta võib esimese hooga nentida, et tegu on väikese imega. Ja see on paljuski sündinud selle tõttu, et üldse pole arvestatud tööjõukulusid. Kusjuures looduslikke materjale käsitlev oskustööline on tunduvalt kallim kui traditsiooniline ehitusmees. Samuti pole piisavalt arvestatud transpordikulusid - ega ta enamikku ehitusmaterjalidest ometi jalgrattaga kohale vedanud.

Vaid üks kulu selles nimistus tundus liiga suur - nimelt kulu õllele. Tavaliselt tehakse töömeestele välja vaid üks kord, sarikapeol.