Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paus - sõnavõtu tähtsaim osa

Alar Ojastu 15. oktoober 2008, 00:00

Alati ei ole võimalik kõnet pähe õppida ja tihti ei ole see ka vajalik. Maha loetud tekst ei tähenda ilmtingimata seda, et see kõlab ja jõuab kohale nagu tekst, mis ongi maha loetud. Vastupidi. Märkmed võivad olla suurepärased abilised võrratuks sõnavõtuks. Edu võti nii loetud kui ka õpitud teksti puhul on üks ja sama - sagedased pausid.

Paus on sama tähtis kui kõne ise. Kui on tõesti kiire, piisab, kui õpid pähe vaid esimesed kaks lauset. Edasi loe paar lauset märkmetest ning pea pausi. Skaneeri naeratades kogu publikut ja loe jälle kaks lauset. Pea uus paus.

Märkmetest lugemise miinus võib tihti olla, et kõneleja vaatab põhiliselt märkmeid ja korraks pead tõstes suunab pilgu turvaliselt vaid enda ette. Pausi pidades püüa silmadega haarata kogu ruumi. Nii võidad ka nende tähelepanu, kes sinu jutust vähem huvitatud on. See on nagu kooliski - kui õpetaja vaatas tahvlit, kasutasid paljud võimalust rääkimiseks, kui õpetaja suhtles kogu klassiga, oli ka osavõtt suurem.

Esinejal on oluline meeles pidada, et kuigi tema ise teab oma kõne sisu ja mõtet, kuuleb publik seda esimest korda. Paus suurendab tõenäosust, et sõnum ka tegelikult kohale jõuab.

Kui oled avakõneleja, võtab publik hoiaku eeskujust, mille neile tervituskõnes annad. Kui kõneleja näib kinnine, jääb publiku kehakeel mõneks ajaks esineja oma peegeldama.

Kui ürituse eesmärk on tugevdada avatud suhteid ja kliendilojaalsust, suurendada tellimuste hulka või kinnistada potentsiaalseid äritehinguid, ei aita suletud atmosfäär, millele tõsine kõneleja aluse paneb, eesmärkide saavutamisele eriti kaasa.

Mõnikord loodetakse, et lihtsaim viis avakõne pidamiseks on öelda võimalikult paljudele "aitäh". Kuid kui kõneleja ei ütle täpselt, kuidas igaüks oma kiituse välja teenis, kõlavad tänusõnad nagu sõprade omavahelised õlapatsutused. See aga tekitab ülejäänud kuulajates tunde, et jutt ei käi nendest ning järelikult ei ole seda ka mõtet kuulata. Kui tänusõnad on kohustuslikud, maini alati, mille eest kedagi tänad. Kui nimekiri, keda tänada, on pikk, soovitan selle võimalusel välja jätta ja öelda tänusõnad hiljem privaatselt.

Inimestele meeldib samastuda. Samastumine on sild distantsi ning "jah, mina arvan ka nii" vahel. Kiireim viis selle silla ehitamiseks on (isikliku) loo rääkimine. Inimesed armastavad lugusid. Lood lähevad hinge ja jäävad meelde. Lood seovad kuulajaid emotsionaalselt ettevõtte ja selle teenustega.

Oluline on silmas pidada detailide rohkust. Selle asemel, et öelda "kunagi" ja "keegi", räägi konkreetsest tegelasest ja kohast ja ajast. Barjääri murravad ka lood lastest ja nendelt saadud õppetundidest, mida annab omakorda siduda ürituse, teenuse või firmaga.

Ka kõige läbimõeldum tekst kaotab 90% sõnumist, kui see anda edasi ilmetult. Uuringud näitavad, et sõnumi kohalejõudmisel on rollijaotus järgmine: 80% kehakeel, 13% hääl ja vaid 7% sõnad. See tähendab, et ilma kehakeele ja ilmekuseta hääles jõuab kolmeminutilisest avakõnest kuulajani vaid 12 sekundi jagu juttu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing