Milleks meile ELi õigus?

Euroopa Liidu liikmelisusega on Euroopa Liidu õigus muutunud Eestile paratamatuks ning Euroopa Liidu õigust on vaja tunda, et seda võimalikult hästi ja Eesti inimestele kasulikult rakendada. Lisaks isikute õiguste teadvustamisele tuleb Eesti riigi esindajatel aktiivselt osaleda Euroopa Liidu õigusloomes, et ära hoida meie riigile ja inimestele ebasoodsaid otsustusi. Euroopa Liidu tasandil vastuvõetud õigus kuulub rakendamisele Eestis meie ametivõimude ja muidugi ka kohtute poolt, kui lõpplahendus saavutatakse alles kohtuprotsessiga. On endastmõistetav, et kohtulahendite puhul on Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine hädavajalik.

Kui vaadata Riigikohtu praktikat, võib selgelt eristada kaht valdkonda, kus Euroopa Liidu õigus on siiani enim rolli mänginud ja küsitavusi tekitanud. Need on esiteks üleliigse laovaru tasuga seotud vaidlused ja teiseks kohtuasjad, mis on võrsunud põllumajandustoetuste taotlustest.

Kui esimene teema on loodetavasti mööduv problemaatika, sest tegemist nn üleminekuregulatsiooniga, mis puudutas Eesti astumist Euroopa Liitu, siis põllumajandustoetustega seotud kaebused tõusevad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA-le) toetustaotluste esitamise perioodil iga kord taas päevakorda. Nii PRIA ametnikelt kui ka kohtunikelt eeldab see ideaalis ühelt poolt vähemal või suuremal määral põllumajandusalaseid teadmisi, arusaama sellest, milline on Eesti põllumajanduse olukord praktikas ja teiselt poolt Euroopa Liidu õiguse ja selle rakenduspraktika põhjalikku tundmist. Paraku võib kohati tunduda, et ametnikud ei ole endale päris täpselt selgeks teinud ei Euroopa Liidu ega Eesti seatud eesmärke; ka kohtutes on EL õiguse ja siseriikliku õiguse kooskõla kontroll olnud minimaalne.

Euroopa Liidu õiguse tõlgendamiseks küsis Riigikohtu halduskolleegium esimese Eesti kohtuna ka Euroopa Kohtult eelotsust. Nimelt tekkisid Riigikohtul kahtlused, kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas see, et Eesti muutis toetusperioodi keskel toetustaotlustele esitatavaid nõudeid, põhjendades seda peamiselt sellega, et toetuste eraldamiseks planeeritud raha sai otsa. Kuigi Euroopa Kohtu seisukohta küsiti juba eelmise aasta mais, ei ole siiani vastust tulnud. Kui küsimust saab lahendada oma jõududega, on Riigikohus seda seni ka teinud, selgitades Euroopa Liidu õiguse printsiipe ja püüdes vastuolusid leevendada.

Mis puutub üleliigse laovaru tasust võrsunud vaidlustesse, siis on neid Eesti kohtutes hetkel üle paarikümne. See tõsiseltvõetav arv annab tunnistust valdkonna keerulisusest ja problemaatilisusest. Hetkel on selles vaidluses kohtuasjad peatatud, et oodata ära Euroopa Kohtu eelotsust.

Paraku on nii, et EL õigusest arusaamisel, selle kohaldamisel ja tõlgendamisel seadusandja, täitevvõimu ja kohtuvõimu vahel tekkida võivad käärid lõikavad kõige valusamalt üksikisikuid: maksumaksjaid, ettevõtjaid ja põllumehi. Lisaks võib riigisiseselt lahendamata jäänud vaidluste tõttu kannatada saada ka Eesti riigi tõsiseltvõetavus Euroopa Liidus.

Lisaks eelkirjeldatud kahele valusale teemaderingile rakendatakse Euroopa Liidu õigust veel niisugustes valdkondades nagu nt keskkonnaõigus, riigihankeid puudutavad vaidlused ja muidugi maksu- ning tolliasjad. Täiesti omaette teema on Eesti riigi vastu algatatud kohtuasjad Euroopa Kohtus, nende võimalik ära hoidmine ja Eesti riigi sekkumised Luxembourgis asetleidvatesse teistesse kohtuvaidlustesse, mis on meie riigi, aga ka üksikisikute ja ettevõtjate seisukohalt tähtsad. Oluline rõhk peaks siinkohal olema kohtuvaidluste vältimisel, sest just kohtueelse menetluse käigus saab ära hoida võimalikke kohtuasju, kohtukulusid ning säästa aega, mis kulub kaebuse menetlemisele.

Paraku puudub põhjalikum ülevaade sellest, kuidas Eesti esindamisel Euroopa Liidus on siiani läinud, seda nii seadusloomes osalemisel, ametiasutustes Euroopa Liidu õiguse rakendamisel, kui ka kohtuasjade lahendamisel. Valminud on küll mõned üksikud aruanded, kuid need on pigem eklektilised ja seotud juba tekkinud probleemide tagantjärgi vaagimisega ega oma ennetavat toimet. Muidugi on Eesti Euroopa Liidu poliitikas orienteerumisel kasuks Riigikontrolli koostanud nn suhkrutrahvi aruanne ja ülevaade Euroopa Liidu toetusraha kasutamisest Eestis aastatel 2004-2006, Riigikohtu analüüs Euroopa Liidu õiguse kohaldamisest Eesti halduskohtute praktikas jms.

Kuid midagi võrdväärset nagu näiteks Eesti inimarengu aruanne, mille hiljutine arutelu Riigikogus andis positiivset tunnistust sellest, et poliitikud hakkavad järjest enam tähelepanu pöörama ka süvaanalüüsidele või näiteks poliitikauuringute keskuse PRAXIS või Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uurimused, on Euroopa Liidu küsimustes puudu.

Kutsun siinkohal üles regulaarselt, süstemaatiliselt ja kompaktselt erinevaid valdkondi hõlmates analüüsima Eesti osalust Euroopa Liidus, tuues välja probleemid ja tehes ettepanekuid nii seadusandja, valitsuse ja ülejäänud täitevvõimu kui ka kohtute töö tõhustamiseks. Kindlasti annaksid taolises uurimuses toodud järeldused näpunäiteid ka selle kohta, kuidas edaspidi kokku hoida Eesti riigi eelarvet - aktuaalne ja tundlik valdkond.

Üks tähtaeg suurema analüüsi valmimiseks ja Euroopa Liidu otsustusprotsessi mõjutamisvõimalus saab kindlasti olla aasta 2012, mil Eestis leiab aset rahvusvahelise Euroopa õiguse ühenduse (FIDE - Fédération Internationale pour le Droit Européen) konverents. Viimane ühendab ligi pool tuhat Euroopa õiguse tunnustatud juristi üle maailma, sealhulgas Euroopa Liidu institutsioonide õigusosakondade juhte eesotsas Euroopa Kohtu presidendiga. Ettevalmistuste avalöök koos FIDE konverentsi lähema tutvustusega oli 23. oktoobril 2008 Tallinna raekojas.

Autor: Julia Laffranque