'Detsembrikuumus' ehk taas kord üks napikas

Juba "Detsembrikuumuse" avakaadrite ajal muhelen mõnust - tuleb hea film. Ei pettunud.

Meelelahutuslikust rakursist vaadates lahkun pärast filmi saalist hea tujuga. Ainest annab ja ootust kerib ilus avanev pilt ning kõrvu paitab kvaliteetne heli.

Mihkel Ulmani ja Lauri Vahtre käsikiri "Detsembrikuumus" jutustab 1924. aasta 1. detsembril Tallinnas toimunud mässust ja kommunistlikust riigipöördekatsest ning noore armastuse katsumustest. Asko Kase lavastatud teos kulgeb soravalt. On olemas lugu, kõrvallood, traagika, action, nali ning vastuolulised tegelased. Paralleele eelmise aasta pronksiöösündmustega saab samuti tõmmata - Eesti saatkonna ees karjutud "fašistõ" näiteks.

Tõsi, mõned teemad jäid siiski õhku ja veidi lõpetamata. Näiteks, kuidas siis ikkagi Balti jaam mässajatelt tagasi võeti või kas kindral Unt oli äraandja, kes linnas oluliste sündmuste ajal uuri toksis, või tõepoolest osav taktik.

Veidi tundsin puudust ka tegelaste lahtijutustamisest. Mis olid Mait Malmsteini kehastatud tegelase motiivid ja kuidas ta revolutsiooni juhtima sattus, kuidas imes töötajate verd Tiit Suka mängitud kapitalistist vabrikant Indrek ning mis lahingutes karastus Tõnu Kargi eriti efektselt ja hästi kehastatud rindehunt kindral Põdder.

Kusjuures filmi kaks peakangelast - Anna ja Tanel Rõuk (mängitud vastavalt Liisi Koiksoni ja Sergo Varese poolt) - jäid minu jaoks aga sündmuste ja teiste tegelaste varju. Hoopis mõjuvamalt tõusidki esile Malmstein ja Kark.

Küll imetlesin ja nautisin lisaks loole ka operaator Kjell Lagerroosi tööd - hoolikalt valitud kompositsioonid ja lähiplaanid mõjusid fotohuvilisele vaatajale inspireerivalt ja toniseerivalt.

Filmi tonaalsus toimis koostöös valgusmeistri tööga samuti hästi.

Kunstnik Silver Vahtre aga pakkus hea võimaluse heita pilk sajandialguse Tallinna ja inimeste kodudesse. Moodsas ja kiiresti arenevas pealinnas suutis ta autentse 1920. aastate meeleolu luua.

Saalist astusin välja annuse patriotismiga ja tõdesin taas, et meil on oma riigiga nii mitu korda nii napilt läinud. Sellise õnne korral ei peaks ka majanduslanguse seljatamine mingi küsimus olema.