Valitsus jätab euro ukse taha?

Eesti valitsusliikmetel eesotsas peaminister Andrus Ansipiga tuleb järgmise aasta riigieelarve puudujääki tunnistada ning avaliku sektori kulutusi jõuliselt kokku tõmmata. Kui valitsus seda ei tee, lükkame teadmata kaugusesse võimaluse võtta kasutusele euro.

Just 2010. ja 2011. aastal võib Eestil avaneda soodne võimalus liituda euroga. Valitsus on aga oma järgmise aasta eelarve blufitud tuludega seda võimalust maha mängimas. Kaugemas tulevikus ei pruugi meil nii soodsat aega eurole üleminekuks enam tekkida.

Siiani on meie komistuskiviks saanud inflatsioonikriteerium. Kuid järgmisel ja ülejärgmisel aastal inflatsioon aeglustub - paradoksaalsel kombel osutab majanduslangus meile siin teene.

Nüüd aga ei täida me enam teist olulist kriteeriumi ehk eelarve tasakaalu nõuet, nagu näitab Äripäeva arvutatud 8,3 miljardi kroonine puudujääk. Noka saime lahti, aga saba jääb kinni.

Ainsaks võimaluseks seda olukorda vältida on praegu defitsiiti tunnistada ning otsekohe kulude kärpimisele keskenduda. See ei tähenda, et valitsus peab eelarveprojekti riigikogust tagasi võtma. Kui koalitsioon soovib, saab vajalikud muudatused teha ka riigikogus eelnõu menetledes.

Me ei ole naiivsed ja saame aru, et 8,3 miljardit krooni tulude poolelt pole võimalik maha tõmmata. Seetõttu peaks juba praegu koalitsioon istuma maha ja hakkama panema paika negatiivset lisaeelarvet, mis vajadusel kevadel või sügisel riigikogule esitada. Kui me praegu ei ürita parandada vigu ega proovi saada eelarvet sisuliselt tasakaalu, tuleks 2010. aasta eelarves teha veelgi suurem kärbe. See oleks aga väga keeruline.

Niisiis oleme olukorras, kus võiksime majanduslanguse enda kasuks pöörata, kärpides paisunud riigikulusid ning tuues ühtaegu käibele euro.

Euro tõstaks meie usaldusväärsust ja sellepärast on järgmise aasta riigieelarve defitsiit ning euro käibele tulek oluline teema näiteks kõigile eurodes eluasemelaenu võtnutele. Euro käibele tulek kaotaks ära krooni devalveerimisriski ja muudaks Eesti ärikeskkonna märgatavalt stabiilsemaks.

Rahandusminister Ivari Padar ütleb peagi ilmuvas raamatus "Võitlusse majanduslangusega. Äriplaan 2009", et üksi euro tulek lisaks meile aastas täiendavalt kuni 2 protsenti majanduskasvu. Meie ühiskond muutuks ainuüksi tänu eurole igal aastal mitu miljardit krooni jõukamaks. Näiteks järgmisel aastal oleks võit 5 miljardit krooni.

Me saame tekkinud olukorra enda kasuks pöörata aga ainult siis, kui valitsus loobub kohe olukorra ilustamisest ning puudujäägiga tõsiselt tegelema hakkab.

Autor: ÄP