Valitsuse eurovõimetus kõigutab usaldusväärsust

Suurärimees Rein Kilk ütles, et valitsus on tänu kaunitele valimislubadustele üles ehitamas jätkusuutmatut tulevikustsenaariumi, mis toob oodatud euro ja heaoluühiskonna asemel eelarvedefitsiidi ning untsus riigi.

"Me saame ju kõik tegelikult aru, et eelarve ei täitu ja tuleb miinus. Kui me vaatame seda lugu eurole ülemineku kontekstis, on see praegu nibin-nabin piiri peal," rääkis Kilk kustuvast väljavaatest järjekordsele euroga liitumisele.

Jutt ei ole Kilgi sõnul ainult otsesest rahalisest kasust, mis on siiski ka mõõdetav erinevate arvutuste põhjal umbes seitsmesaja miljoni krooniga. "Jutt käib eeskätt sellest, et euro on majanduse kvaliteedimärk. Sellega tunnistatakse meie majandus terveks ja küpseks üleeuroopalises mõttes," ütles Kilk. Praegu sörgitakse Kilgi sõnul sündmustel sabas ning põhjendatakse vaid tagantjärele, miks läks nii, nagu alati.

Skanska EMV juhatuse esimehe ja juhi Olle Hormi sõnul on valitsuse retoorika euroteemadel praeguseni spekulatiivne ning konkreetseid tegevusi eesmärgini jõudmiseks pole näha. "Öeldakse: me läheme eurole üle 2007, me läheme üle 2011; me läheme üle siis, kui saatus või juhus mängib meile võimaluse kätte. Kas see ongi valitsuse strateegia, et loota Pauksoni ja tähtede seisu peale?" oli Horm pettunud.

Hormi hinnangul toob valitsuse eurovõimetusest tekkiv usaldus- ja stabiilsuskriis päevakorda küsimuse, kas Eesti suudab krooni praegusel tasemel hoida. "Kui usaldus Eesti vastu kaob, on järgmine samm krooni devalveerimine, mis oleks eksportööridele tõsiseks katalüsaatoriks, aga eraisikutele, kes on võtnud europõhist kodulaenu, oleks see tõeline katastroof!"oli Horm mures valitsuse riski piiril žongleerivate mängude pärast.

Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme ja ettevõtja Heldur Meeritsa sõnul on praeguses majandus- ja finantsseisus eurokriteeriumide täitmine vägagi raske ülesanne. "Olla madala inflatsiooniga maa ja samal ajal majandust kasvatada on üheaegselt väga keeruline teha," vangutas Meerits pead. Tema sõnul peitub lahendus valitsuse oskuses kriisihetki ära kasutada ning madala majanduskasvu perioodidel peaks targalt tegutsemise korral olema võimalik neid kahte näitajat omavahel siiski klapitada.

ASi Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi hinnangul peitub siin aga oht üle pingutada. "Kui euro ootuses hakkab riik tegema mingeid enesetapjalikke otsuseid, ei saa öelda, et euro on tähtsam kui majandus tervikuna," märkis Milder lisades, et riigil tuleb praegu majanduspoliitiliselt tunduvalt olulisemaid otsuseid teha kui see, kas euro tuleb natuke varem või hiljem.

Meeritsa sõnul piisab mõistlikust majanduspoliitikast, et automaatselt ka eurotingimustele vastata. "Ehk - kui me oleme eurokõlbulikud, on see märk mõistlikust majanduspoliitikast," ütles Meerits.