Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pank päästab raha laovarude alt
Ühelt poolt tuleb klientide vajadustele ja nõudlusele vastu tulla ning pakkuda võimalikult laia kaubavalikut võimalikult lühikese tarneajaga. Teiselt poolt tuleb aga arvestada, et ettevõttel oleks vajalikul määral likviidsust ning et liiga palju raha varude all kinni ei oleks. Probleem on ettevõtetel, kelle bilansis on laovarudel oluline osakaal.
Käibevahendite vabastamiseks laovarude alt on mitmeid võimalusi. Optimaalsete laovarude jäägi välja arvutamine ja säilitamine on kindlasti esimesena ettevõtjatele meenuv valikuvariant. Reaalsuses on tegemist aga keeruka ülesandega, mille kasud võivad ettevõtte bilansile mõju avaldada alles aastatepikkuse süsteemi parendamise järel. Selleks et saavutada soovitud efekti kiiremini, saavad ettevõtted pöörduda pankade poole, kes pakuvad käibevahendite vabastamiseks laofinantseerimist.
Laofinantseerimine on lihtsaim ja kiireim viis suurte kaubavarudega ettevõttes piisava likviidsuse tagamiseks. See kujutab endast ettevõtte lühiajalist finantseerimist kaubavaru tagatisel.
See on tootjatele, eksportijatele, importijatele ja hulgimüüjatele suunatud käibevahendite juhtimise tööriist. Laofinantseerimist pakutakse peamiselt ettevõtetele, kes ostavad laopidamisteenust sisse, st ettevõtteid, kelle kaubad paiknevad sõltumatu laopidaja juures. Nii kindlustavad pangad, et laenu tagatiseks oleva kauba üle peetakse pidevat kontrolli. Sõltumatu laopidaja peamine ülesanne on laenu tagatiseks oleva kauba kontroll.
Laopidaja vastutab selle eest, et tema klient ei saaks kaupu laost enne kätte, kui on tulnud pangalt sellekohane kauba vabastusteatis. Kuna ettevõtted ei ole kohustatud kogu oma laovaru pangale pantima, siis põhimõtteliselt tähendab see laopidajale programmis n-ö kahe lao arvestust. Üks osa kaubast on panditud pangale ja seda panga nõusolekuta laost välja anda ei tohi. Teine osa on kliendi pantimata kaubad, millega klient võib oma igapäevaäri teha.
Kuigi esialgu tundub, et laopidajal on sellise finantseerimisskeemi juures ainult kohustused ja lisatöö, siis tegelikult võidab laofinantseerimisest ka laopidaja. Pangad aktsepteerivad ainult väga tugevaid ja korralikke laopidajaid, kes suudavad garanteerida laenu tagatiskauba säilivuse. Kuna üha enam ettevõtteid kasutab laofinantseerimist, siis nõudlus korralike laopidajate järele kasvab. Esmajärjekorras soovitab pank klientidele just neid laopidajaid, kellega pangal on varasem laofinantseerimisalane positiivne koostöö. Panga aktsepteeritud laopidaja saab aga klientidele müüa sõltumatu laopidaja teenust ja edukast koostööst pangaga võib laopidajale saada visiitkaart, mis aitab ettevõtte positsiooni turul veelgi parendada.
Kuigi enamasti pakuvad pangad laofinantseerimise teenust ennekõike sõltumatu laopidaja juures kaupu hoiustavatele ettevõtetele, ei tähenda see, et käibevahendite kiireks vabastamiseks laovarude alt tuleb enda sisseseatud ladu sulgeda ning pöörduda eraldi teenusepakkuja poole.
Laofinantseerimine on paindlik ja teenust pakutakse ka nendele ettevõtetele, kellel on endal korralik ladu ning kõik laotööd tehakse oma tööjõuga. Kuna pank ei taha kauba liikumise üle kontrolli kaotada, siis võib sõltumatuks kauba liikumise kontrollijaks olla näiteks turvafirma, kes antud ladu juba valvab.
Selleks et ettevõttel oleks pidevalt piisavalt likviidsust, pakutakse laofinantseerimist ka juhul, kui laenu tagatiseks olevad kaubad asuvad alles teel lattu ehk mõnel transpordivahendil. Sellisel juhul seotakse laofinantseerimine vastava akreditiiviga ja ettevõte annab juba teel oleva kauba omandiõiguse pangale.
Põhimõtteliselt on ettevõttel võimalik finantseeringut saada kauba transportimisest, kuni müügini, ehk tootjast ostjani. Kui kaubale on ostja leitud, tuleb ettevõttel kaubad laofinantseerimisest vabastada ehk tasuda pangale laen tagasi või loovutada ka kauba edasimüügiarved pangale ning seeläbi siduda laofinantseerimine faktooringuga.
Sedaviisi ei pikenda ettevõte mitte ainult finantseerimise ahelat, vaid saab lisaks kasutada panga ostjate krediidiriski hindamise ja maksekäitumise distsiplineerimise teenuseid.
Faktooring aitab vältida pikka ooteaega arve väljastamise ja maksetähtaja vahel ning soovi korral ka maandada ostjate maksevõimetusest tuleneva riski.