Ifi juht: panganduses on kriis, mitte kindlustuses

"Kindlustusfirmadel reeglina majanduslanguses probleeme pole. Kasvamine muutub muidugi keerukamaks," oli Magnusson kindel. USAs peaaegu kokku kukkunud AIG probleemiks oli see, et ettevõte tegeles ka muude tegevustega peale kindlustuse, andes välja eluasemelaene. If kavatseb kindlasti jääda oma liistude juurde, lubas Magnusson.

Teine risk võib tuleneda omanikest, näiteks üks Norra suur elukindlustusfirma Storebrand, mille ühed omanikud olid Islandilt, pidid hiljuti ettevõtte edasi müüma ühele Norra kindlustusfirmale.

ERGO juhatuse liikme Marek Zaceki sõnul mõjutab majanduslangus kõiki majandusharusid sarnaselt, ka kindlustussektorit. See peegeldub eeskätt kindlustusportfelli kasvu vähenemises.

On ju kindlustus seotud uute klientide saamisel kinnisvara, automüügi ja teiste valdkondadega, kus müüginumbrid on drastiliselt vähenenud, kirjeldas ta olukorda. Ja teisalt peegeldub majanduslangus kindlustuspettuste kasvus. Lisaks võib suureneda surve ka hinnale kindlustusseltside likviidsusprobleemide tõttu, mis omakorda võib kaasa tuua kahjude väljamaksevõime vähenemise. Sellisel juhul tekib nõiaring.

Magnusson ennustas, et kindlustusturg kasvab edasi ka järgmistel aastatel, kuigi vähem.

Ülevõtmisi kindlustusäris Magnusson ei näe, sest pole ettevõtet, mis oleks müügis.

Zaceki hinnangul võivad raskemad ajad Eesti või Balti riikide kindlustusturgu osalejate turuosasid muuta. Eriti tähtsaks muutuvad raskematel aegadel seltside jaoks õige hinnastamine, likviidsuse ja riskide juhtimine ning kulude kontroll.

Kui riskide juhtimise strateegiaga mööda pannakse, on suur oht väljamaksuvõime kaotada. See viib paratamatult ühinemisteni. "Iga kriis on kellegi jaoks võimalus," märkis Zacek.

Kui praegu on Eestis umbes 25 protsenti inimesi, kellel pole mingit kindlustust, siis järgnevatel aastatel see number tõenäoliselt natuke väheneb. Magnusson usub, et 20 aasta pärast võib juba kõigil Eesti elanikel olla kodukindlustus.

Klientide arvu vähenemist ei prognoosi ka ERGO. "Praegu on ju ainult iga kolmas leibkond Eestis tõsisemalt, st peale kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusega kokku puutunud," tõi Zacek põhjenduseks.

Magnusson meenutas, et kindlustusfirma klient hakkab ettevõtet tõeliselt hindama siis, kui on mingi õnnetus juhtub ehk kui kindlustusest kasu on.

Uuringute järgi on rohkem rahulolevad just need kliendid, kes on saanud kindlustajalt mingit hüvitist. Näiteks Eestis on kliendiuuringute järgi maksimumtulemusi andnud Ifile 90 protsenti neist, kes on kellele on midagi hüvitatud. Reeglina umbes kümne aasta jooksul on igal kliendil keskmiselt üks selline juhtum.

Ifi kontserni juht Torbjörn Magnusson märkis, et kindlustuspettused näitavad ühiskonna üldist kultuuri, kuidas suhtutakse reeglite rikkumisse ja seega ka kindlustuspettustesse.

"Kui on aktsepteeritav varastada riigilt, on aktsepteeritav varastada ka kindlustusfirmalt. Ei tohi unustada, et kindlustuspettur varastab ju teistelt klientidelt," märkis ta.

Magnusson ei osanud öelda, palju pettureid täpselt firmat ninapidi veab. "4-6 protsendil juhtudel makstakse klient n-ö üle. Vahel on õigustatud maksta suuremat hüvitist. See pole pettus, kuigi mõni neist võib olla ka pettus," lisas Magnusson.

ERGO juhatuse liikme Marek Zaceki sõnul on juba vana tava, et majanduslanguse ajal süttivad hooned ja sõidukid kergemini. See ei tule kogenud kindlustusseltsidele üllatusena. Aga samuti suurenevad vargused.

ERGO statistika järgi on üldine kindlustuspettuste arvu kasv võrreldes 2007. aastaga peaaegu kolmekordne, sõidukitega seotud kindlustuspettuste kasv on umbes kahekordne. Kui 2006. aastal registreeriti kindlustuskelmusi üheksa kuuga 11 ja 2007. aastal 19, siis tänavu on registreeritud juba 37 kelmust.