'Leekrüübe' vol. 2 Helioses

13 aastat hiljem uuesti sama teatri repertuaari jõudva näitemängu lavastaja ja peaosalised on samad, kuid viimased on oma rollid ära vahetanud.

"Minu osa on seekord tagasihoidlik ja pigem nõuandev kui lavastav," möönis lavastaja Priit Pedajas. Lavastuse sünnis on n-ö süüdi Maria Klenskaja ja Kersti Kreismann, kes tulid välja ideega tuua see kord juba laval olnud vaimukas ja intelligentne komöödia uuesti välja, aga nii, et nad oma toonased rollid ära vahetavad. Pedajase hinnangul on näitlejatelt tulev initsiatiiv alati teretulnud ning pikka mõtlemist selle repertuaari võtmise eel ei olnud. Küll ei maksa arvata, justkui oleks tegu sama lavastuse kordusega. Lavastaja sõnul on juba peaosaliste uus rollijaotus üksi selle põhjuseks.

"Leekrüübe" on intelligentne komöödia kahest naisest, kellest üks on kaotanud oskuse unistada, teine teeb seda ehk liigagi palju. Mõlema kireks on armastus ajaloo, kunsti ja Inglismaa kaunite hoonete vastu. Üks armastab seda ohtra fantaasiaga rikastada, teine rangelt fakte järgida. Samas on mõlema jaoks ühine küsimus, kuidas vanemas keskeas neid ümbritsevate muutuvate oludega kohaneda.

1995. aastal välja tulnud lavastuses mängis ülevoolava fantaasiaga Lettice'it Maria Klenskaja, kes pälvis selle eest Eesti Teatriliidult parima naisnäitleja preemia. Toonases preemiat väärt rollide nimistus oli aga kokku kolm osatäitmist, mille hulgas "Leekrüüpe" teinegi peaosaline - kuivikust muinsuskaitsefondi ametnik Lotte, keda ta sama ajal mängis Vene Draamateatri lavastuses. Seega on valmiv lavastus Klenskajale kolmas "Leekrüübe" ja teine Lotte. Lisaks temale ja Kersti Kreismannile teevad lavastuses kaasa Guido Kangur ja alanud hooajast Draamateatri näitlejate perega liitunud Hilje Murel.

"Leekrüübe" on lavastus, millega Eesti Draamateater plaanib mööda Eesti lavasid ringi sõitma hakata. Priit Pedajase sõnul tuleneb see osalt teatrimajas käivast remondist, aga ka vajadusest hea ringreisitüki järele.

Autor: Ülle Hallik