Balkani kinnisvarafond peidab Eesti investoreid

Kolm aastat tagasi osalesid eestlased fondi loomisel sellesse investeerides, nüüdki on ligi kaks kolmandikku Sofia börsil noteeritud kinnisvarafondi osakutest eestlaste käes. Mullu keskpaigas oli investeeringu väärtus ligi 2,5 korda soetushinnast kõrgem. Pärast seda on fondiosak kaotanud üle poole oma väärtusest.

"Praegu on 60-70 protsenti investoritest eestlased, just pangad," teatas kinnisvarafondi BREF juhtivpartner Kalojan Ninov, kui Äripäev septembri lõpus Sofias eestlaste tegemistega tutvumas käis.

"Kui kolm aastat tagasi õnnestus maad soetada toonase madala hinnaga, siis praegu midagi hullu ei ole," märkis Ninov, pidades silmas enda juhitud kinnisvarausaldusühingut. Viimasel ajal on aga hinnad tõusnud väga kõrgele. "Seetõttu on nüüd väga raske leida head maatükki," nentis Ninov.

Fondi investeerimise eeliseks peab Ninov seda, et kasumi pealt ei pea maksma tulumaksu, samuti saab fondi lihtsalt siseneda ja sealt väljuda. "Me maksame aktsionäridele kasumist vähemalt 90 protsenti dividendideks," rõhutas Ninov.

SEB fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on neil BREFi osakuid nii teise kui ka kolmanda pensionisamba fondides, nende osakaal on umbes 0,3-0,4 protsenti, kokku 10,5 miljonit krooni.

Hansa Ida-Euroopa kinnisvarafondi portfellist moodustavad fondijuhi Enn Metsari sõnul pea veerand Bulgaarias või Rumeenias kinnisvara arendavad ettevõtted. "Näiteks avalikult kaubeldav BREF moodustab 8 protsenti kinnisvarafondi portfellist," ütles Metsar.

Tema hinnangul ületab eeldatavasti dividendimäär 2009. aastal poole aktsiahinnast, kuna ettevõte on edukalt maha müünud mitu olulist projekti ja peab tagastama 95 protsenti kasumist investoritele. "Seega ei saa öelda, et varad oleksid kallilt hinnatud või ei oleks tõusupotentsiaali. Pigem vastupidi, turuhind tihtipeale ei peegelda nende väärtust," arvas Metsar.

Avaroni analüütiku Rain Leesi sõnul on nii Avaroni Balkani kui ka väikeettevõtete fond investeerinud Bulgaaria põllumajandusmaasse panustavasse kinnisvarafondi ATERA ligikaudu 4 protsenti ja BREFi 2 protsenti varadest. "Lisaks on kliendid ka otse investeerinud nendesse ettevõtetesse," märkis Leesi.

Leesi hinnangul on BREF väga hästi juhitud kinnisvarafond. "Nemad on ühed esimestest, kes on mõistnud, et kinnisvarabuum ei kesta igavesti, ja on positsioneerinud portfelli vastavalt," põhjendas Leesi, sest fond on müünud oma peamised arendusprojektid ette, lukustades sedaviisi kasumi ja kaitstes end hindade langemise vastu.

Rumeenia kinnisvaraturule investeerimisevõimalust on pakkunud Peep Aaviksoo juhitud IPC Real Estate võlakirjafondid. Korraldatud on mitu suunatud võlakirjaemissiooni. Võlakirjade lunastamine toimub prospekti järgi 2011. aastal.

"Meie fond ei ole nagu mõni SEB fond, kus raha üleöö kaduda võib," kommenteeris Aaviksoo IPC fondide seisu. Tema sõnul on nad pidanud oma varasid seni vaid üles hindama. Ta on investorite puhul märganud, et enne kaalutakse kolm korda, kui otsus tehakse.

SEB teise ja kolmanda samba pensionfondides on IPC Esimene Rumeenia Emissioon investeerimistõendite osakaal alla poole protsendi, kokku 7 miljonit krooni. "Investeerimisprojekt on tõestanud enda elujõulisust eduka arendustegevuse ning ennetähtaegse osalise rahalise tagasimaksega investoritele," kinnitas Madisson. "Kuna investeeringul puudub avalik noteering, siis lõplikku edukust saame hinnata alles pärast projekti lõppemist."

Sampo teise samba pensionifondidel on kommunikatsioonispetsialisti Tõnu Talinurme sõnul marginaalne osalus Bulgaaria ja Rumeenia kinnisvaraturul, mis jääb alla ühe protsendi fondide mahtudest. Tegemist on paari kinnisvaraarendaja võlakirjaga.

Ei LHV, Nordea ega Evli fondid pole investeerinud Rumeenia ja Bulgaaria kinnisvaraturule. Evli fondijuht Jaanus Hellat ütles, et ei ole lihtsalt sellesse usku olnud.

Autor: Virge Lahe