Hoiuste tagamine - avalikkuse teadlik eksitamine?

Juba üle kuu võib enamikest avalikest allikatest lugeda, et 9. oktoobrist on hoiused tagatud 50 000 euro ulatuses 100%. Ometi on seni olnud tegemist pelgalt poliitilise tahtega, mis ei omanud juriidilist jõudu.

9. oktoobril otsustas valitsus toetada hoiuste tagamise-hüvitamise piirmäära tõstmist 50 000 euroni, nähes ette muudatuse rakendamise tagasiulatuvalt 9. oktoobrist, ja toetada ka hoiuste 10%-lise omavastutuse määra kaotamist. Valitsus andis ka rahandusministeeriumile korralduse valmistada ette vastavad seadusemuudatused.

Valitsuse otsuse järel teatasid tagatisfond, finantsinspektsioon, kõik krediidiasutused oma veebilehtedel, et hoiused on viidatud ulatuses tagatud. Uudist levitati kõigis meediakanaleis. Sellise kahtlemata positiivse uudise kajastamisel jäeti tähelepanuta hoiustajaile oluline asjaolu - valitsuse otsusega hoiuste tagamise piirmäär siiski reaalselt ei tõusnud. Kehtiva tagatisfondi seaduse kohaselt on hoiused tagatud jätkuvalt 90% ja seda 20 000 euro ulatuses.

Hoiuste tagamise piirmääri saab tõsta, muutes tagatisfondi seadust. Seaduste muutmise õigus on vaid riigikogul, seaduses sätestatud piirmäärade tõstmine ei ole valitsuse pädevuses. Seega saab uus piirmäär jõustuda ainult tagatisfondi seaduse muudatuste jõustumisel.

Riigikogu võttis vajalikud seadusemuudatused vastu 23. oktoobril, need kuulutati välja 4. novembril ja avaldatakse täna Riigi Teatajas. Rakendussätete järgi jõustub seadus avaldamisele järgneval päeval. Piirmääri puudutavat sätet kohaldatakse küll tagasiulatuvalt 9. oktoobrist, kuid seda alles pärast homset seaduse jõustumist. Seega on avalikkust kuu aega eksitatud infoga, nagu oleksid hoiused tagatud juba valitsuse otsuse vastuvõtmisest.

On selge, miks teavitasid kõik pangad kliente pisut ennatlikult uutest hoiuste tagamise piirmääradest. Küll on õigustamatu, et tagatisfondi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku veebilehel on nädalaid punasega rõhutatud, et hoiuste hüvitamise piirmäärad suurenesid 9. oktoobrist. Sama info on ka pankasid järelevalvava ja finantsturgude usaldusväärsust ja läbipaistvust tagava finantsinspektsiooni kodulehel.

Võime küll oletada, et sellise teabe avaldamise eesmärk oli tarbijate hulgas rahvusvahelise finantsturgude kriisiga seonduva paanika vältimine, kuid kas see eesmärk õigustab rahvale valeteabe andmist riigi ja pankade poolt? Meie arvates mitte.