Nutikus enamiku huve teenima

Nutikad inimesed pole valdadest kusagile kadunud, tõestab Äripäeva tänane luubilugu. Vallajuhid-volinikud on näidanud üles suutlikkust ka rasketes oludes leida kohalikele probleemidele lahendusi. Näide meie tänasest luubiloost on eralasteaedade ja -koolide asutamine. Ainult et lugu on kahe otsaga. Näib justkui positiivse sõnumina, ent toob esile huvide konflikti võimaluse - eralasteaedade ja -koolide asutajad-omanikud on samaaegu ka vallavolinikud või vallajuhid.

Piir korruptsioonikahtluse ja seaduspärase vahel on sedavõrd hägustunud, et haridusminister Tõnis Lukas, kes on probleemist teadlik, ei oska samuti välja pakkuda head lahendust, kuidas huvide konflikti saaks vältida. Paljud ei taju seda üldse korruptsiooniohuna.

Kui nii-öelda lastevaeseil aastail likvideeriti hulk lasteaedu ja ka väikekoole, siis nüüd, mil riigi laste kasvatamist soosivama poliitika tulemusena on sündivus suurenenud, pole aga võimud suutnud kiirelt lahendada järsult suurenenud lasteaiakohtade vajadust. Seega tuli maakohtades midagi kohe ette võtta. Ja aktiivsemad inimesed seda tegidki.

Väikestes omavalitsustes on aktiivsem osa elanikest hõivatud nii volikogudes kui ka ettevõtluses - neid tuntakse ja neid valitakse. Üks ja sama seltskond otsustab ja tegutseb.

Loodetavasti ei kasuta enamik volinikke oma positsiooni kurjasti ega topi oma käsi valla kaukasse, vaid tegutsevad heas usus enamiku huvides. Aga oleme näinud ka vastupidist.

Meie tänasegi artikli pinnalt kerkib üles mitu "oleksit": kui vallajuhid oleksid eralasteaedade asemel oma energia suunanud vallalasteaia loomisele, tulnuks see teenus kõigile odavamalt kätte. Omavalitsus võib soosida pigem eralasteaeda, kui seda juhib vallajuht, eraldatavad summad ei pruugi olla põhjendatud, vaid tulla muu teenuse arvelt.

Kui omavalitsusse kuuluva mõjuka inimese sissetulek sõltub valla ostetavast lastehoiuteenusest, võib vallas jääda lasteaiakohtade probleem lahendamata, sest see pole tema huvides - kohtade arvu suurendamine munitsipaallasteaias võtab tema eralasteaialt leiva ära.

Seega võib nutikus valida nii hea kui ka halva tee. Kui me pigistame silmad kinni ega räägi korruptsioonikahtlustest, on huvide konflikti teke reaalsem.

Toimetus näeb loos üht põhjust, miks haldusreform kuidagi vedu ei võta - see rikub valitute hea elukorralduse. Seniste kohalike tegelaste jaoks muutuks supp valdade liitmisel lahjemaks ja suuremas vallas ei pruugigi supipoti ligi pääseda. Praegu on pott, kui väike tahes, oma.

Haldusreform on seega hädavajalik. Mitte ainult kulude kokkuhoiu ega kvaliteetsema teenuse pärast, vaid ka korruptiivsete võrgustike lõhkumiseks.

Autor: ÄP