Kriisi tõi USA valitsejate lollus

Paegune finantskriis pole näidanud mitte kapitalismi hävingut, vaid USA valitsusasutuste käpardlikkust.

Mis siis õieti juhtus, et selline jama tekkis? Kõik näis ju hästi minevat - viimase 20 aasta jooksul kasvas USA ja maailma majandus korralikult. Näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa riigid kasvasid Aasiastki kiiremini, isegi Aafrika majandus kosus.

Asi sai alguse sellest, et USA keskpank otsustas 2004. aastal hakata raha juurde trükkima, hinnates majanduse seisu tegelikust nõrgemaks. Selle peale läksid üles kõik toormehinnad, mis tavaliselt liiguvad igaüks eri suunas. Samal ajal tõusid ka kinnisvarahinnad. Ja kuna see näikse lausa meil põhiseaduses kirjas olevat, et kinnisvarahinnad saavad ainult kerkida, siis ei lugenud enam üldse see, kes kellele laenas.

2007. aastal juhtus vältimatu ja puhkes finantskriis. Mispeale otsustati, et miks mitte asja hullemaks teha. Pangad pakendasid võlad ära ja saatsid need üle maailma laiali. Kuude kaupa ei teadnud maailma finantsasutused sedagi, et neil üldse on portfellis riskilaene.

Valitsus nõudis seepeale finantsasutustelt, et kõik varad saaksid hinnatud turuväärtuse meetodi alusel. Ei aidanud jutt, et mida sa hindad, kui pole turgu. See tõi kaasa massilise stressimüügi. Kujutage ise ette, mis teie auto või maja maksaks, kui teile antaks selle müümiseks 15 minutit!

Sedasi hävitati asjatult suur hulk varasid. Turuväärtuse meetod süvendab majandustsüklit, mitte ei pehmenda seda. See on sama hea, kui maanteel hakkab lund sadama, aga politsei trahvib teid kiiruse aeglustamise eest.

Sellega vead ei piirdunud. USA väärtpaberijärelevalve ei piiranud vajalikul määral lühikeseks müümist ning rahandusministeerium tekitas omalt poolt segadust sellega, et otsustas Bear Stearnsi ja AIG päästa, kuid Lehman Brothersi põhja lasta. Keegi ei saanud enam aru, mis toimub. Ja kui hirm võtab turu üle võimust, siis lakkab turg töötamast.

Alles lõpuks võttis valitsus aru pähe ja süstis varasid pankadesse, et nood saaksid jälle pankadena käituda. Päästeplaan oli hädavajalik: süsteem oli juba nii hullusti kinni kiilunud, nagu ma seda veel elus pole näinud.

Autor: Steve Forbes