Mis saab edasi transpordifirmadest?

Novembris toimus juba kümnendat korda logistika aastakonverents, mille seekordne pealkiri oli "Evolutsioon". Nagu nimigi ütleb, olid esinejate ettekanded peaasjalikult tulevikku vaatavad, koos konverentsil osalejatega püüti leida vastuseid aina valusamalt kõlavale küsimusele: mis saab edasi?

Päeva peaesineja dr Mahender Singh maailma juhtivast tehnikaülikoolist MIT (Massachusetts Institute of Technology) tutvustas MIT tulevikuseire projekti "Supply Chain 2020", mille raames püütakse leida ja analüüsida neid faktoreid, mis saavad olema tuleviku tarneahelate edu eeldusteks. Kolmele erinevale välja töötatud baasstsenaariumile põhinedes analüüsitakse mõju eri ettevõtetele, nende omavahelistele suhetele, sõltuvusele riiklikest regulatsioonidest jm. Inimesed, kes tegelevad ettevõtete tarneahelate juhtimisega, on traditsiooniliselt tegelenud enamasti nn tulekahjude kustutamisega. See tuleneb eeskätt operatiivsest ja lühiajaliselt strateegiast, mille olemasolu on toimivaks süsteemiks enam kui vajalik. Ent see peab käima käsikäes pikaajaliste, kogu ahelat hõlmavate ning strateegiliste plaanidega. See eeldab tõsisemat sekkumist strateegiliste plaanide väljatöötamise protsessi, töötama välja erinevaid võimalikke stsenaariumeid. Dr Singhi sõnul suudavad praeguses majandusturbulentsis ellu jääda just need ettevõtted, kes suudavad tarneahelaid näha olemasolevast olulisemalt laiahaardelisemalt.

Transpordilogistika on oma arengus juba ammu olukorras, kus määravaks pole ainult üksikud tegurid, nagu kvaliteet, hind või isiklikud suhted. Kasutades Karli Lamboti sõnu, on oluline kogu süsteem pluss veel midagi - elementide seoste tugevus ja iseloom. Tihe konkurents, kiratsev maailmamajandus, ettenägematud turumuutused teevad närviliseks ja muudavad partnersuhted komplitseerituks. Paraku saab varem või hiljem igaüks näha, kuidas süsteem ja suhted suudavad kohaneda muutustega. Just kohanemine oli esimene märksõna, mis jäi läbivaks pea kõigis ettekannetes. Piisav paindlikkus koos reaalaja ülevaatega ettevõtte käekäigust peaks võimaldama reageerida muutustele kiiresti.

Teine märksõna oli tasakaal, seda eelkõige teenuste valiku osas. Mitmete transpordiettevõtete olukorra on keeruliseks muutnud just liiga suure tüki isu. Kasvavas turusituatsioonis emotsioonide najal üles ehitatud äriplaan võib lähiajal kaardimajana kokku variseda, kui ei suudeta ratsionaalselt ümber korraldada oma äritegevust. Võimalikud väiksemad kulutused ja maksimaalne teenuse kvaliteet ei ole just samas kaalukausis, kuid kliendid tunnetavad, et hinnad on langenud ja kauplemisruum on laienenud, teadvustamata endale tegelikult sellega kaasnevaid riske. Just müügimehe ülesandeks jääb leida oma teenuste, kliendi vajaduste ning kulude ja teenuse kvaliteedi tasakaal.

Üldiste kulutuste kasvades on aina enam ettevõtteid hakanud maksimaalselt ära kasutama erinevaid tehnoloogilisi lahendusi optimeerimaks näiteks masinapargile tehtavaid kulutusi. Ühtlasi suudetakse sedasi märkimisväärselt parandada veomarsruute, samal ajal ka lõpptarbija jaoks teenuse kvaliteeti. Sõltuvalt kliendisuhete tugevusest, tasub kaaluda ka ühiste infosüsteemide rakendamist, vähendades sedasi ajakulu informatsiooni vahetamisel, samal ajal võimaldades rohkem süstematiseerida koostööd.

Uuenduslikud ja lihtsad lahendused on need, mis tagavad jätkusuutlikkuse. Edu ja püsimajäämise saladus ei peitu tegelikult ettevõtete suuruses ja mastaapsuses, vaid pigem nende paindlikkuses muutuva keskkonnaga kaasa liikuda.

Autor: Margus Saks