Dollarirallile läheb pidur peale

Seega on dollar vähem kui poole aastaga kerkinud enam kui veerandi võrra. Tegemist on nn maailmavaluuta kiireima tõusuga vähemalt viimase tosinkonna aasta jooksul.

Aga nendele, kes plaanivad jõulukingitusi osta internetikaubamajast, pakuvad kergendavat rõõmusõnumit valuutaturgude analüütikud, kes kinnitavad, et äsjane dollariralli oli kunstlik ning selle aasta järelejäänud nädalatel ning uue aasta alguses kursitõus peatub või annab isegi järele.

Möödunud kuudel nägime kummalist olukorda, kus vaatamata finantskriisi süvenemisele ning dollari baasintresside langetamisele nõudlus valuuta järele kasvas. Tavaliselt on olnud vastupidi - finantskriis suurendab usaldamatust valuuta suhtes ja madalam intress peletab investoreid paigutama varasid teistesse valuutadesse. Vaatamata asjaolule, et Euroopa Keskpank, Inglise Pank (Suurbritannia keskpank) ja Rootsi keskpank alandasid möödunud nädalal agressiivselt baasintressi, on intressitase veidi kõrgem kui ookeanitagusel valuutal.

Ka makromajanduslike näitajate järgi oleks investoritel sada põhjust dollarit põlata - üha kasvav eelarvedefitsiit, majanduskriis, aktsia- ja võlakirjaturgude kokkukukkumine. Veel pool aastat tagasi ennustati nendel samadel põhjustel dollarile kadu ja hävingut.

USAs asuvatest investeerimis- ning riskifondidest, kes investeerisid välisturgudel, võtsid investorid selle aasta esimese üheksa kuuga kokku välja 39 miljardi dollarit, kirjutas majandusajakiri BusinessWeek. Kui fondis ei olnud piisavalt raha, olid nad sunnitud raha väljavoolu katteks ostma dollareid. See oli üheks oluliseks põhjuseks, miks dollari kurss tõusis.

"Dollari hiljutuse ralli vundament ei ole tugev," kinnitas uudisteagentuurile Reuters Bank of America valuutaturgude peastrateeg Bob Sinche. "Selle põhjuseks oli investeeringute tagasitoomine, finantsvõimenduse kahanemine ning dollarite suhteline defitsiit," nimetas ta kursitõusu põhjusi. "Nüüd on aeg korrektsiooniks," lisas ta.

Tema sõnul võib dollari kurss langeda detsembri lõpuks 1,38 dollarini euro (11,34 kroonini dollar) ning uue aasta esimeses kvartalis võib teha isegi kiire kukkumise 1,44 dollarini euro (10,87 kroonini dollar) enne, kui hakkab tasapisi taas tõusma.

Investeerimispanga Gold-man Sachs analüütikute hinnangul on dollar praegu tasemel, kus ta peakski olema.

Kui aga maailmamajandus läheb veel hapumaks, peaks see pikemas perspektiivis tugevdama dollarit veelgi. Krediidikriis hakkab tegelikult alles nüüd lööma arenevaid turge, sest paljud neist sõltuvad tugevasti ekspordist USAsse.

Ka Euroopal tundub olevat raskusi euroajaloo esimese finantskriisiga toime tulemiseks. Näiteks suvel, mil globaalne finantskriis laiutas juba täie hooga, ei olnud Euroopa Keskpanga otsustajad kriisi sügavusest täiel määral aru saanud ning otsustasid juulis baasintressi tõsta, et mõned kuud hiljem vigade parandus teha ning oktoobris ja novembris kiiresti ning agressiivselt neid langetada. "Dollari tõus on loomulik ning tunduvalt põhjendatum, kui paljud skeptikud on seni arvanud," kommenteeris mõned nädalad tagasi Morgan Stanley analüütik Stephen Jen.

Ka mina olen sama meelt nendega, kelle arvates on dollari kursistõus olnud liiga kiire ning ees peaks tulema ajutine kursilangus. Seda peaks soodustama ka rahasadu, mida USA valitsus lähiajal majandusse paiskab.

Samas usun, et Ühendriikide valuuta langustrend sai suvel otsa. On ju näha, et kõige intensiivsemalt tegeleb finantskriisi lahenduste otsimisega USA valitsus. Euroopa on siin selgelt maha jäämas, aga ka erinevuste tõttu keerulisemas situatsioonis.

Ehkki USA keskpank langetab baasintressi tõenäoliselt veel vähemalt ühel korral, on Föderaalreservi langetamistsükkel lõpule ilmselt lähemal kui Euroopa Keskpank. See aga annab veel ühe lisapõhjuse dollari kursi tõusuks.