Eestit ootavad ees rasked otsused

"Eurole üleminek on praegu pea sama tähtis küsimus kui oli ühinemine Euroopa Liiduga," ütles Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik eile Eesti Koostöö Kogu ja Euroopa Komisjoni ümarlaual, mis vaagis Eesti majanduse ees seisvaid väljakutseid.

"Kui me ei suuda eurot juurutada, on usaldust investorite seas palju raskem taastada ning see võib Eesti majanduse väljavaateid negatiivselt mõjutada veel aastaid," ütles ta.

Samas on tuleval aastal Eestis kahed valimised. "Kiusatus on suur mitte kaasa tulla ebapopulaarsete otsustega, mis on vajalikud, et euroga liituda ja eelarvet kärpida," ütles Männik. "Vaja on uut poliitikat. Senine poliitika on olnud edukas, kui majandus kasvab. Kui majandus langeb, on vaja teistmoodi otsustusprotsessi," lisas ta, tõmmates paralleele omal ajal Iirimaal sõlmitud ühiskondliku kokkuleppega.

Rasketest otsustest, mis langetada tuleb, ja milleks kriis hea võimaluse ja põhjenduse annab, nimetasid diskussioonis osalenud eile haldusreformi, pensioniea tõstmist ja eelarvekulude kärpimist.

Ka Nordea panga juht Vahur Kraft rõhutas, et kriisist välja pääsemiseks tuleb keskenduda kõige olulisemale, paika panna fookus, mida toetaksid ülejäänud majanduspoliitilised otsused. Kui tähtsaim eesmärk on euro, siis ei saa samal ajal eelarvekulusid suurendades majanduskriisi mõjusid pehmendada.

"Praegu ei ole enam valida heade ja halbade lahenduste vahel, on vaid halvad ja veel halvemad valikud," ütles Kraft.

Et jõupingutused vilja kannaks, on vaja, et kriisi tõsidust mõistaksid nii poliitikud kui ka laiem avalikkus. Transiidieksperdi Raivo Vare sõnul ei ole pidu veel päris lõppenud, käivad viimased tantsud. Pohmelus ja kassiahastus on alles ees.

Tulevaks aastaks prognoosib Eesti Pank majanduslangust ligi 5% ning tööandjate keskliit tööpuuduse kasvu kõrgemaks kui 10%. Võrdlus Soome 90. aastate kriisiga, mis vältas neli aastat, ei anna Vahur Krafti sõnul ka Eestis erilist alust optimismiks, et juba 2010. aastal võiks majanduses taas tõusu oodata.

Ümarlaual eile Euroopa Komisjonis Eesti kohta valmivat raportit tutvustanud ELi ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi väike- ja keskettevõtluspoliitika direktori Maive Rute sõnul näeb komisjon Eestis ühe olulise puudusena ka tööturu paindumatust.

Rute sõnul õõnestab see Eesti konkurentsivõimet ja vähendab atraktiivsust võimalike investorite silmis. Eesti uus tööseaduste pakett oleks seevastu turgudele väga hea stiimul. "Üksi seadusest siiski ei piisa. Vaja on ka riigi aktiivset abi tööta jäänud inimestele," ütles Rute.

Komisjon soovitab Eestil ka ekspordivõimekust tõsta, ohjeldada tootlikkusest kiiremat palgatõusu ning pöörata suuremat tähelepanu energiasäästule. Praegu rakendab vaid 16% Eesti firmadest energiasäästu meetmeid, millest võiks aga välja kasvada hulk uusi tooteid ja teenuseid.

Vahur Krafti ettekandest ei jäänud eile kahtlust, et usaldamatus pankade ja reaalmajanduse vahel püsib - laenukasv jääb tuleval aastal nulli lähendale, ütles Kraft.

Nii tuleb võimalikult palju ära kasutada ELi struktuurifondide raha. Seda eelkõige järgneval kahel aastal, mil majandus on languses. Nii ei kuhju summad ka ajal, mil Eesti majandusel on taas lootus tõusule pöörata. Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul peaks europrojektide bürokraatia vähendamine olema valitsuse prioriteetide seas. Ja kinnisvara asemel tõuseb ausse investeering tootmisesse.