Kui ära ei maksa, siis pea maha

Üleeile teatas rahandusminister Ivari Padar rõõmsalt, et tema palverännakust suurematesse pankadesse on olnud kasu - pangad lubasid suhtuda oma eluasemelaenuga raskustesse sattunud klientidesse mõistvalt. Ka intressipuhkus tuleb mõnel juhul kõne alla, peaasi, et kliendid teevad pankadega tihedat koostööd ning otsivad ka ise aktiivselt lahendust oma murele.

Pankadelt paindlikkust ootav Padar (riik) ise aga näitab üles jäikust nende suhtes, kes on majanduslanguse ajal turu ärakukkumise, partneri pankrotistumise või mis iganes muul põhjusel jäänud riigi ees võlglaseks - hilinenud maksude maksmisega.

Maksuamet on kui timukas giljotiini juures - ei maksa, siis pea maha. Kui pärast haldusakti saamist pole ettevõte kümne päeva pärast maksuvõlga tasunud, arestib maksuhaldur võlgniku kontod, kinnisvara, autod. Maksegraafiku koostamise võimalust pakub haldur kitsilt, aga intressipuhkust üldse mitte - riigile maksmata jäänud summa pealt hakkab tiksuma intress, mis on 21,9 protsenti aastas.

On kontod maksuameti pihtide vahel, jäävad unarusse ka muud kohustused - hilinevad laenude tagasimaksed pangale, jääb maksmata partnerile kauba või teenuse eest. Ei saa maja ega autot rahaks teha, et maksuvõlga tasuda.

Ka partner satub raskustesse… Surnud ring, millest on ettevõtetel keeruline eluga välja tulla.

Selliseid ettevõtteid on palju - tänase Äripäeva luubiloo järgi on iga neljas vallasvara tagatisel laenu võtnud ettevõte võlgu pangale, maksuametile või partnerile. Seejuures levinuim võlg ongi maksuvõlg. Nii suur maksuvõlglaste arv on märk tulevasest ettevõtete pankrotilainest.

Maksuhalduri kohustus on loomulikult iga viimanegi maksukroon kokku korjata. Praegu eriti, mil makse laekub oodatust tunduvalt vähem. Mullu jäi riigil makse saamata koguni 5,2 miljardit krooni. Maksuameti poolt maksuvõlglaste tagantkiirustamine on seega mõistetav.

Ent asjal on ka teine ots - riik maksab tõenäoliselt rohkem, kui maksukroone saigi, nende tagajärgede eest, mida ettevõtete tühjaks pigistamine hiljem kaasa toob. Kaob ettevõte, kaovad töökohad ning vähenevad maksutulud.

Maksupettur saagu oma vitsad. Mõne ettevõtte jaoks on kiirelt lõpetatav agoonia parim lahendus. Mõnd aitaks raskustest üle maksuvõla ajatamine. Ehk ka ettevõtete puhul peaks riik samasugust paindlikkust üles näitama, nagu ta nõuab pankadelt.

Kui nüüd majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts omakorda Padari uksele koputaks või teeksid seda ettevõtlusorganisatsioonide esindajad - ehk leitaks koos ka mõistlik lahendus. Ning maksuhalduri piits ei sähviks nii kiirelt.

Autor: ÄP