Pankrotihaldurid pole parimad saneerijad

"Lihtsalt öeldes, saneerimine pole mitte ettevõtte lõpetamine, vaid ravimine. Saneerimisnõustajal tuleks lühikese aja jooksul uus äriplaan välja mõelda ja panna ettevõte taas kasumit teenima. Saneerijaiks sobivad seetõttu näiteks audiitorid ning ärinõustajad," selgitas Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige maksukonsultant Ranno Tingas.

Ka advokaadid Raino Paron ja Karin Madisson jagavad Tingase seisukohta.

Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Raino Paron selgitas, et erinevalt pankrotiprotsessist säilitab saneeritava ettevõtte juht kontrolli oma firma ja majandustegevuse üle. Saneerimisnõustajal tuleb sisuliselt raskustes ettevõtjale uus äriplaan koostada, enamik võlausaldajaid nõusse saada, plaan ellu viia ning selle täitmist kontrollida. "Edukas saneerimine eeldab ennekõike finantsjuhtimise teadmisi ja praktilist kogemust," lisas Paron.

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi vanemabi Karin Madisson märkis, et saneerimisnõustaja peaks kindlasti omama pikaajalisi juhtimiskogemusi ja juriidilisi teadmisi, et tõesti ettevõttele abiks olla.

Juriidiliste teadmisteta saneerimisnõustajast ei pruugi olla palju abi, kuna ettevõtte tegevuse ümberkorraldamisel vajab iga samm ka juriidilisi ümberkorraldusi. Samuti ei ole abi nõustajast, kes omab vaid juristi teadmisi, kuna vaid juriidilised ümberkorraldused ei pruugi olla piisavad ja äri iseloomu arvestavad.

"Nõustajad peaksid omama meeskonda, kellel on väga erinevaid spetsiifilisi teadmisi ning "põlve otsas nikerdajad" ei pruugi viia eesmärgini," kommenteeris Madisson.

Madisson tõdes, et pankrotihalduriks määratakse tihti ettevõtte soovitud inimene, sama võib juhtuda ka saneerimisnõustaja valikul. Tema sõnul kerkib küsimus, miks peaks võlgnikul konkreetse halduri suhtes selline huvi olema. "Pankrotihaldur peaks olema võimalikult erapooletu, kuid avalik saladus on see, et lisaks pankrotipesast saadava rahaga teenib haldur tihti lisa ka otse juhatuse liikmetelt ja omanikelt," põhjendas ta.

Madissoni arvates peaks Eesti kohus määrama pankrotihaldureid ja saneerimisnõustajaid samasuguste nimekirjade alusel, nagu see toimub mujal Euroopas. "Me ju ei saa kohtuniku valikul ise kaasa rääkida, miks me peaks seda saama halduri puhul," kommenteeris Madisson.

Tingase hinnangul on väga oluline, et saneerija määramisel võetaks kuulda tervendatava ettevõtte arvamust. Kui kohtult kaitset palunud firma on juba varem alanud saneerimisprotsessis mõnda ärikonsultanti kasutanud, võiks see ka saneerimise lõpule viia. "Välistada ei saa, et saneerimisnõustaja aitab raskustes ettevõtte rahast ning varast tühjaks pumbata, kuid siis hakkab pankrotihaldur vara pankrotipessa tagasi nõudma," rääkis Tingas. "Eestis võib olla ka neid, kes tahavad lihtsalt pankrotiprotsessi edasi lükata. Samas ei tohiks üksikud manipuleerijad seada kahtluse alla saneerimise vajalikkust tänases majandussituatsioonis."

Saneerimisnõustajal peaksid olema väga head majandusalased ja juriidilised teadmised. Kuna kahjuks pole neid palju, kes omaks võrdselt tugevaid teadmisi mõlemas valdkonnas, on keerulisemates menetlustes otstarbekas määrata kaks saneerimisnõustajat.

Kohtunik valib saneerimisnõustajaid oma töökogemusele tuginedes. Kasutada võib pankrotihaldureid, kelle teadmised ja kogemused on eelnevatest pankrotimenetlustest teada. Samuti võib kohus igale isikule, kes vastab saneerimisnõustajale seaduses sätestatud nõuetele, teha ettepaneku saneerimisnõustajana tegutsemiseks, kaasa arvatud isikule, kes on mingis konkreetses ärivaldkonnas tunnustatud tegevjuht.

Samuti võib kohus nimetada saneerimisnõustajaks saneeritava ettevõtte poolt välja pakutud isiku. Ettevõtja poolt välja pakutud isiku saneerimisnõustajaks määramisel esineb risk, et ettevõtja ja saneerimisnõustaja vaikivad saneerimismenetluses olulised ajajaolud maha ning see informatsioon ei pruugi jõuda kohtu ega võlausaldajateni.