Kas me sellist lepingut tahtsime

Riigikogulaste palgad pole sugugi ainuke asi, mis kunagi mingite keskmiste näitajate külge nii kõvasti kinni seoti, et järeltulevad põlved seda sõlme enam lahti ei haruta.

Nii mõneski omavalitsuses pöörduvad nüüd kommunaalteenuste osutajate ja teiste ettevõtetega sõlmitud lepped maksumaksjate kahjuks. Omavalitsused on sidunud need tellijast mittesõltuvate muutujatega: risk, mida nüüd enam võtta ei tohi.

Tallinna linn arvestab enamikus pikaajalistes lepingutes tarbijahinnaindeksi liikumisega. Praegu tähendab see seda, et tellija on sunnitud teenuste eest tasumisel arvesse võtma eelmise aasta keskmist hinnatõusu, kuigi ümberringi hinnad juba langevad. Sisuliselt on linn maandanud pikaajaliste lepingutega ettevõtjate riske.

Karta on, et omavalitsuste lepingutes tuleb ebameeldivaid üllatusi just nüüd, muutunud majandusolukorras. Jõukamatel aegadel raha nii hoolikalt ei loetud ja sellised asjad ei paistnud välja. Nüüd istub igamees maha ja vaatab oma kuludele otsa: mille eest me õieti maksame?

Nii on Tallinna linn ning Raadiku ja Loopealse munitsipaalelamuid arendav ettevõte Rand ja Tuulberg kokku leppinud, et arendajale makstav rendisumma sõltub tarbijahinnaindeksi muutusest.

Linna huvi selliseid klausleid ettevõtja tagala kindlustamiseks leppesse sisse kirjutada on vägagi küsitav ja oli juba siis, kui lepped sõlmiti.

Näiteks Raadiku arenduse puhul jõustub see kokkulepe küll alles siis, kui esimesed majad üle antud ehk eelmise aasta hinnatõusud linna rahakotti ei mõjuta. Ent 2007. aasta juunis, kui lepingule käsi alla pandi, oli buum juba läbi ning ehitushinnad teel languse poole, kuhu nad 2008. aastal ka jäid.

See ei takistanud Aivar Tuulbergi Äripäevale ütlemast, et tegemist on hoopis linnale kasuliku tehinguga. Ettevõtja arvas, et pigem võib arendaja kahjumisse jääda, sest ehitushinnad tõusevad. Näib, et ka linnavalitsus laskis end neist argumentidest ära võluda.

Tõsi, kui tsükkel pöördub ja hinnad hakkavad taas tõusma, pöörduvad riskid jälle ettevõtja kahjuks. Hindade tarbijahinnaindeksiga sidumine on lõppeks ka mujal maailmas levinud praktika.

Kuid omavalitsused on sattunud ootamatult raskesse majandusolukorda. 2008. aasta tõi omavalitsustele 900 miljonit krooni miinust, tulubaas kärbub.

Nüüd oleks aeg ettevõtjatega sõlmitud kahjulikud lepingud taas jutuks võtta. Tellija on praegu tugevamal positsioonil, sest riigi tellimused on ettevõtetele olulisemad kui kunagi varem.

Kõik praegused lepped tuleks omavalitsustel sõlmida aga lõppväärtuses. Ostuhinna sidumine tellijast mittesõltuvate muutujatega võib väga kalliks maksma minna.

Autor: ÄP