Prügimajandust kammitsevad lõputud vaidlused

Ain Alvela 05. veebruar 2009, 00:00

Sulgemine ootab ees kümmet prügilat üle Eesti, segajäätmeid tohib alates 16. juulist ladestada vaid viide prügilasse, mis paiknevad Ida-Virumaal, Harju-,

Pärnu-, Jõgeva- ja Järvamaal. Sestap vajavad Saare- ja Hiiumaa, aga ka Lõuna-Eesti kohaliku jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo põhimõtete ümberkorraldamist. Peamiselt nähakse lahendusena vahejaamade võrgustiku rajamist, kus siis jäätmed sorteeritakse ja pakendatakse, et neid oleks hõlpsam ladestusalale transportida.

aripaev.ee kirjutas 14. jaanuaril, et eelmise aasta juulist alates on kohtusse jõudnud vähemalt iga kolmas konkurss. Jutt käis peamiselt veokonkurssidest, kuid jäätmetega seotud rajatiste ja seadmete hangete puhul kulgeb protsess samamoodi - üks osapool vaidlustab tulemused, sellele järgneb vaidluse arutamine riigihangete ametis ja enamasti jõuab asi ka kohtusse.

Üks põhjuseid, mida hanke korraldajale süüks pannakse, on see, et kuigi sisuliselt on tegemist vähempakkumisega, arvestatakse hindamisel hoopis kõikvõimalikke nüansse, mis paneb arvama, et tulusat tehingut püütakse kellelegi kätte mängida.

Olgu kuidas tahes, aga kõik see viivitab planeeritud ehitustööde alustamist ja töökorralduse muutmist, sest esimese astme kohtuprotsess kestab neli kuni kuus kuud, järgmistesse astmetesse edasi kaevates võib asi venida üle aasta.

Üks selliseid vaidlusi käib Saaremaal, kus valdavalt Kuressaare linnale kuuluv OÜ Saaremaa Prügila soovib suletava Kudjape prügila asemele rajada sorteerimisjaama.

Saaremaa Prügila kuulutas mullu oktoobris välja sorteerimisliini riigihanke, mille võitjaks kuulutati AS Technobalt Holding. Teine osaleja, AS Konsensus-Laomaailm esitas otsuse peale riigihangete ametisse vaidlustuse, mis ka rahuldati. Laomaailm nimelt väitis, et pärast pakkumiste avamist korrigeeris Saaremaa Prügila Technobalti pakkumist nii, et viimast saaks võitjaks kuulutada. Komisjoni otsusega kõrvaldati Technobalt hankemenetlusest.

Saaremaa Prügila tühistas selle peale kogu konkursi. Laomaailma hinnangul ei olnud Saaremaa Prügilal aga mingit põhjendatud vajadust seda teha ja ta esitas riigihangete ametisse selle kohta uue vaide.

Päev pärast esimese liinihanke kehtetuks tunnistamist kuulutas Saaremaa Prügila välja samasisulise liinihanke ning sorteerimisjaama hoone hanke. Laomaailm tõlgendas seda olukorrana, kus ühe ja sama hangitava sorteerimisliini kohta on sisuliselt käimas kaks menetlust.

Saaremaa prügila tegevjuht Mihkel Paljak põhjendas esimese hanke tühistamist asjaoluga, et Laomaailma pakutud sorteerimisjaama majandamine oleks läinud ülemäära kalliks ja keeruliseks.

Laomaailma müügidirektori Ilmar Metsma sõnul korraldab Saaremaa Prügila hankemenetlusi meelevaldselt, valides aeglasema, õiguslikult küsitava ja kulukama viisi sorteerimisliini hankimiseks.

"Hanke korraldaja on kolmandast osapoolest nii huvitatud, et parandas pärast pakkumiste avamist juba esitatud pakkumist. Paistab, et hankijat ei huvita tehnoloogia, vaid see, kes seda müüb," märkis Metsma. "Meie plaan oli terviklahendusega osaleda ka ehitushankes, kuid sellisel kujul on see mõeldamatu."

Nüüd on Laomaailm esitanud hagi ringkonnakohtusse, kusjuures enam ei püüelda niivõrd hanke võitmise suunas, pigem loodetakse välja nõuda kopsakas valuraha enda hankest eemaletõrjumise eest.

Mihkel Paljak lükkas süüdistuse ümber, kinnitades, et eelarvamusi Laomaailma suhtes hanke korraldajal pole.

"Hindamiskomisjon vaagis mõlemat pakkumist põhjalikult, kusjuures üks komisjoni liige hindas parimaks ka Laomaailma, aga kui lõpuks kõik argumendid kokku lõime, tuli napilt võitjaks Technobaldi pakkumine," selgitas Paljak. Kohtusüüdistus tuli Paljakule eile ajakirjaniku öelduna üllatusena, sellesisulist kirja polnud temani jõudnud.

"Homme (täna - toim) möödub kohustuslik 14 päeva, mil menetlus oli peatatud, siis saame pakkumise uuesti avada," ütles ta. "Ilmselt jääb pakkumine avatuks veebruari keskpaigani." Ta tunnistab, et jäätmejaama valmimine 16. juuliks muutub kriitiliseks, aga Saaremaal on olemas ka paan B - jäätmed pressitakse ja veetakse Paikuse prügilasse.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni esimees Taivo Kivistik ei nõustu väitega, nagu vaidlustataks kõige rohkem just jäätmeobjektidega seotud hankeid.

Nimelt esitati mullu vaidluskomisjonile 182 vaiet, neist viis olid jäätmemajandusega seotud ja neist omakorda neli laekus Laomaailmalt Kudjape jäätmejaama asjus.

Samas möönis Kivistik, et komisjonil puudub ülevaade jäätmemajandusega seotud vaietest, mida on vaadanud läbi mõni teine organ.

"Üldjuhul pole midagi halba selles, et vaidlustatakse hanke alusdokumente. Selle tegemata jätmine võib kaasa tuua keerulisi vaidlusi hankemenetluse järgmistes etappides," iseloomustas Kivistik. "Halvimal juhul on ainus lahendus hanke kehtetuks tunnistamine, kuna õiguslikult põhjendatud otsuseid pole võimalik teha."

ASi Cleanaway juhatuse esimees Argo Luude on seda meelt, et hangete vaidlustamise peamine põhjus peitub mitmeti tõlgendatavates hanketingimustes.

"Omavalitsustel puudub tihti kompetents hangete koostamiseks," tõdes Luude. "Määrus, mille alusel konkursse korraldatakse, jätab paljud asjad lahtiseks, seetõttu polegi tihti muud teed kui minna kohtust õigust otsima." Luude hinnangul tuleks konkursi läbiviimisele määratleda selgemad tingimused, mis tagab ka väiksema hulga vaidlusi.

Taivo Kivistik, riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja
Hanke alusdokumentide ning hankija otsuste vaidlustamine on pakkujatele riigihangete seadusega (RHS) antud õigus ning iseenesest ei saa selle õiguse realiseerimine olla taunitav.

Vaidlustuse esitamiseks võib põhjuseid olla mitu - vead hanke alusdokumentides, RHSi erinev tõlgendamine, konkurentsi teravnemine ning suurem huvi riigihangete vastu.

Iga riigihanke puhul peab hankija arvestama asjaoluga, et tema otsused võidakse pakkujate poolt ühel või teisel ajahetkel vaidlustada ning see võimalus tuleb hanget ajaliselt planeerides ka ette näha.

Loomulikult esineb ka pahatahtlikke vaidlustusi, kus eesmärk pole niivõrd pakkuja õiguste (tegelike või oletatavate) kaitse, vaid hankijale vaide esitamisega surve avaldamine või hankemenetluse venitamine.

Üldistatult ei ole hankemenetluste venitamises võimalik kedagi süüdistada. Igal üksikul juhul on põhjused erinevad.

Margit Rüütelmann, Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht
Ehituses on konkurents tihe ja jõuline juba pikka aega ning asjade käik, kus töö endale saamiseks ja konkurendi seljatamiseks tehakse kõik, kuni kohtuni välja, ei pane enam kedagi imestama. Ja need vaidlustamised kahtlemata pidurdavad arengut (jäätmejaamade õigeaegne valmimine jne).

Kindlasti ei ole projekti arendajate, kes jäätmekäitlusobjektide puhul võivad olla nii jäätmekäitlejad, kohalikud omavalitsused kui viimaste koostööstruktuurid, huvi see, et konkursside tulemusi vaidlustatkse, ehitustööde algus viibib ning objektid ei valmi õigeaegselt.

Kudjape jäätmejaama rajamise pidurdumine võib viia selleni, et 16. juulil, kui suletakse Kudjape prügila, ei ole jaam veel valmis. Jäätmeid saab küll mandrile vedada, kuid pressimata jäätmete vedu läheb kallimaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:56
Otsi:

Ava täpsem otsing