Liiga leebe on hoopis Luman

Kartell ei ole probleem. Kartell on probleem. Kuidas ettevõtjad arvavad? Justiitsminister Rein Langi ja kaubandus-tööstuskoja juhi Toomas Lumani vahel puhkes paar päeva tagasi sel teemal elav vaidlus. Kahjuks esindas ettevõtja Luman esimest veendumust - meil kartelle pole - ning püüdis seda ka justiitsministrile selgeks teha.

Äripäev on erineval avamusel. Usume, et majanduslanguse tingimustes võivad keelatud lepped veelgi sageneda.

Kui turul on vähem nõudlust ja ettevõtetel vähem hankeid, siis muutub konkurents eriti tihedaks. See paneb ettevõtted otsima viise, kuidas oma positsiooni kindlustada. Eriti ohtlik on olukord väikeettevõtjatele.

Toomas Lumani üks peamisi argumente oli see, et Eesti on liiga väike, et siin mingeid kartelle tekkida võiks. Tegelikult pole sellel argumendil vundamenti: kartelle tekib nii väikestes kui suurtes maades, nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Peamine põhjus, miks neid on ühes kohas rohkem ja teises vähem, on seadused ja nende rakendamine (sellest ka leebusprogrammi vajadus).

Võib-olla peaks taas meelde tuletama, et kartell ei tähenda ainult hinnakokkuleppeid. Keelatud lepe võib olla sõlmitud ka näiteks riigihangete turu "ära jagamise" kohta. Või lihtsalt teatud tingimuste fikseerimiseks. Et kartell pole mingi muinasjututegelane, seda on näidanud juba Äripäeva uurivad lood kahtlastest kohalike omavalitsuste hangetest.

Luman tundis ka muret, kas uurimisorganid ikka teevad kindlaks, et esimesena võimalikust kartellist rääkiv ettevõtja kõneleb tõtt. Pole põhjust muretseda: kartellist teatamine on vaid ajend uurimise alustamiseks, kuritegu tuleb ikka tõestada. Veel enam: kartelli algatajale armu ei anta, seega on välistatud ka variant, et keegi kutsub kartelli kokku ja annab selle siis kohe ise üles.

Oleme viimasel ajal üldse tähele pannud, et nüüd, kus prokuratuuri töö on hakanud rohkem silma paistma, on ka selle asutuse kritiseerimine sagenenud. Et tänan väga, aga nii tugevat prokuratuuri me nüüd ka ei tahtnud.

Siiski, Toomas Lumani jutus on oluline iva, kui ta väidab, et majanduslanguse ajal, mil ettevõtete ainsaks eesmärgiks on ellu jääda, on vale aeg leebuse rakendamiseks. Kuid mitte sellepärast, et keelatud kokkulepped siis ei peaks, vaid sellepärast, et surutise tingimustes on ettevõtted vahel sunnitud koostööd tegema.

Näiteks lepivad toidutööstused kokku, et vähendavad kahanenud nõudluse tõttu kõik tootmismahtu kümnendiku võrra. Erinevates riikides - näiteks USAs ja Jaapanis - on valitsus langusperioodidel selliseid kartelle isegi soodustanud. Seesuguseid pigem enesekaitseks sõlmitud kokkuleppeid, mis aitavad tööstusharul raskel ajal ellu jääda, tuleb leebemalt vaadelda.

Autor: ÄP