Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viva la Vida
Õhus on küllaga 80ndate kultust: Laibach, Kreator, KMFDM ja Gary Numan on Eestis käinud või siia tulemas. Morrissey üheksas stuudioplaat on esimene, milleni peale ta esimest jõudnud olen. Ja see oli 20 aastat tagasi!
Mis iganes need põhjused eemalolekuks ka polnud, Years Of Refusal on õige album, millega vana kiindumuse ligilaskmist alustada.
Otsekohene bänd ja moodne produktsioon (Jerry Finn), pluss suuvärk nagu ei kellegil teisel ning mitte mingit nostalgitsemist The Smithsi ajastu suhtes. Säärane suhtumine rokib ja ümbrisel on rohkem kui ühemõtteline soovitus kuulata väga valjult. I'm Throwing My Arms Around Paris on peaaegu sama kaunis kui Everyday Is Like Sunday ning elu Morrisseyga ilusam kui temata.
Soovitan teil aega kaotamata sama kogeda. Mitte homme, vaid täna ja kohe!
Autor: Lennart Beat