Ära jäta käibemaksu välismaale

Agne Kull 26. veebruar 2009, 00:00

Eesti ettevõtjad jätavad igal aastal Euroopasse käibemaksuna kümneid miljoneid kroone, mille nad võiksid tagasi taotleda. 2007 küsisid Eesti ettevõtjad väljast käibemaksu tagasi umbes 25 mln krooni ulatuses ja tagastamata jäi selleks õigustatud kulutustelt 50-100 mln krooni. ELis tervikuna jääb ettevõtjatel tagasi taotlemata 3-4 mld eurot.

ELi riikides võib ettevõte riigile tasutavast käibemaksust maha arvata hangitud toodete-teenuste müügihinnas sisalduva käibemaksu. Nii välditakse käibemaksu kahekordset tasumist. Eesti firmad saavad maksu tagasi taotleda nii ELi riikidest kui ka Norrast, Islandilt ja Monacost, kui nad on käibemaksukohustuslased Eestis ega ole samal ajal käibemaksukohustuslased riigis, kust taotlevad käibemaksu tagasi.

Enamik riike tagastab käibemaksu hotelliarveilt, messi-, konverentsi-, koolitus- ja seminarikuludelt. Käibemaksu tagastamiseks sobivad taksotšekid ja kulutused nt ühistranspordile, sh metroopiletid, ja riigisiseste lendude piletid. Maksu saab tagasi küsida kulutustelt auto rendile, kütusele, garantiiremondile, ärilõunatele, mõnes riigis ka sidekuludelt, kui need on hotelliarvel. Kõlbavad teemaksud, nt Rootsis Öresundi sillamaks, alltöövõtuga seotud kulud (taotlusele lisada leping). Mitmes riigis sisaldab messiboksi üür käibemaksu, mille firma võib tagasi nõuda. Kui aga messide-näituste külastamiseks kasutada reisibüroo teenuseid, ei teki õigust käibemaksu tagasi küsida.

Üldjuhul taotletakse käibemaksu tagasi kalendriaasta kaupa. 2008. aasta käibemaksu tagastustaotluste esitamise tähtaeg lõpeb enamikus Euroopa riikides 30. juunil. Maks tagastatakse vaid originaalarvete alusel. Neil peab olema märgitud esitaja ja arve saaja nimi, aadress, kuupäev, teenuste täpne kirjeldus ja kehtiv maksumäär.

Nii nagu on maksumäärad riigiti erinevad, on ka riikide seadustes erinevusi. Taotlus tuleb esitada selle riigi maksuametile, kust käibemaksu tagasi küsitakse, taotluste vormid tuleb hankida samuti sealt ning täita üldjuhul ka selle riigi keeles.

Reegleid on palju ja arved peavad olema vormistatud nõuetele vastavalt. See, kuidas arve on vormistatud, on eriti oluline hotelliarvete ja taksotšekkide puhul. Hotelliarvel tuleb lisaks hotellis ööbinud isikule nimetada teda lähetanud ettevõtte nimi ja ettevõtte aadress. Majutuse pealt ei tagasta erandina käibemaksu Belgia, Poola, Portugal ja Iirimaa. Prantsusmaa tagastab käibemaksu, kui hotellis viibisid ettevõtte külalised, kuid oma töötajad käibemaksu tagasi ei saa. Taksotšekkide alusel ei tagasta käibemaksu Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Leedu, Luksemburg ja Ungari.

Saksamaa nõuab restoraniarvete juurde ürituse kirjeldust (eesmärk, osalejate ja nende esindatavate firmade nimed). Suurbritannia tahab arvetel näha müüja käibemaksukohustuslase numbrit ja käibemaks peab olema naelades. Leedu ja Läti nõuavad hotelliarvete juurde maksekinnitust ja ärireisi sertifikaati: kes käisid lähetuses, millal, miks. Austria soovib reisiaruannet, aga lepib ka korralikult vormistatud aruandega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:58
Otsi:

Ava täpsem otsing