Abimiljardite kasutuselevõtt väheusutav

Kaisa Tahlfeld 02. märts 2009, 00:00

Eesti Pank ja Rootsi keskpank teatasid reedel, et sõlmisid ennetava kokkuleppe finantsstabiilsuse tagamiseks ja kindlustunde suurendamiseks finantsturgudel. Lepingu maht on kuni 10 miljardit Rootsi krooni ehk 13,8 miljardit Eesti krooni.

"Kindlasti on sellistel kokkulepetel positiivne varjund. Koostöö käib üle riigipiiride, majanduse kokkutõmbumine on globaalne teema. See pole ühe või teise riigi kitsas probleem ja siis ongi vaja lahendusi, mis on regionaalsed ja laiaulatuslikumad," kommenteeris Swedbanki Balti panganduse juht Erkki Raasuke.

"Kui olulised osapooled omavahel räägivad, on see hea uudis, ja kui nad reaalseid kokkuleppeid sõlmivad, siis on see eriti hea uudis," sõnas ta.

Ka suurettevõtja Jüri Käo arvates on tegu positiivse uudisega. "Kindlasti on selline ennetav meede positiivne signaal Eesti riigile ja majandusele. Teisalt ei ole Eesti pangandussüsteemi stabiilsus ammu enam mitte ainult Eesti mure, pigem on see Rootsi, Soome ja teiste Põhjamaade mure, kelle pangad siin tegutsevad," rääkis Käo.

"Tõenäosus, et seda raha vaja läheb, ei ole loodetavasti suur, aga alati on hea täiendavaid finantseerimisvõimalusi omada. Täpsemaid prognoose saab teha pärast esimese kvartali lõppu," lausus Käo.

"Eks seda raha saab Eesti Pank kasutada eelkõige likviidsusprobleemide lahendamiseks, nii kommertspankade võimaliku probleemide lahendamiseks kui ka riigi eelarve finantseerimise tagamisel. Täna õnneks ei paista, et need ohud võiksid realiseeruda. Valitsus on päris tubli olnud," lisas ettevõtja.

Eesti Panga president Andres Lipstok ütles, et lepingu ettevalmistamisega alustati juba aasta tagasi ja seega pole see otseselt ajendatud maailma finantskriisist. Lipstok rõhutas, et tegu ei ole keskpankadevahelise laenuga, vaid likviidsustoe pakkumisega finantskriisi korral.

"Lepingu eesmärk on finantsturgude kindluse suurendamine ja võimaldada Eesti Pangal olla paremini valmistunud finantskriisi lahendamiseks. Kuna Eestis tegutsevad pangad kuuluvad valdavalt Rootsi pangagruppidesse, siis võimaldab sõlmitud leping pakkuda vajadusel finantssektorile täiendavat likviidsustuge koostöös Rootsi keskpangaga," rääkis ta.

DnB NORD Panga juhataja Hans Pajoma sõnul on alati hea omada varusid selleks, et vajadusel likviidsust parandada. "Eriti praeguses olukorras," lisas ta.

"Usun, et Eesti pangandussektor ei vaja seda raha ei nüüd ega tulevikus. Meil on kaks suurt Rootsi panka, mis domineerivad, ka Nordea on Rootsi pank ning Sampo, mis on Danske omanduses. Ma ei usu isegi kõige halvemas unenäos, et nendel pankadel tekiks likviidsuskriis," märkis Pajoma.

"Ma ei ületähtsustaks selle leppe sõlmimist, mis puudutab Eesti maine paranemist. Arvan, et Eesti mainet aitab parandada meie uus eelarve, riigireservid ja sellest eelarvest kinnipidamine. Kui me seda suudame hoida ja riigireitingut hoida senisel tasemel, aitab see kindlasti meie mainet parandada," rääkis Pajoma.

Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft kinnitas, et kahtlemata on tegemist positiivse uudisega. "Näitab, et Eesti on integreerunud Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga, ja seda eri tasemetel: kommertspangad, keskpank, järelevalve. See muudab kogu regiooni ühtsemaks," märkis Kraft.

"Tegemist on olulise osaga tervikpaketist, mis koosneb emapankade toest kohalikule pangandusele, keskpankade kokkuleppest ning oluliselt kõrgemast kapitali ja kohustusliku reservi määrast võrreldes naaberriikidega," rääkis ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:58
Otsi:

Ava täpsem otsing