Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Majanduslangus räsis enamikku börsifirmasid

Kadri Bank 03. märts 2009, 00:00

Suur osa Tallinna börsil ise või võlakirjadega noteeritud ettevõtetest pidi aasta lõpuks leppima kasumi tugeva kukkumisega, neist kolm langesid kahjumisse. Kasiinoäri kõrval veeres allamäge ka rõivatootmine: Olümpic EG ligi poolemiljardilise kahjumi kõrval näitas Baltika 19 miljoni ning Silvano FG konkurendist 100 miljoni krooni võrra suuremat kahjumit.

Endiselt läheb hästi aga monopoolses seisundis Tallinna Sadamal ja Tallinna Veel, mis kaotasid kasumist vaid paar protsenti, samuti telekommunikatsiooniettevõtetel Eesti Telekom ja Starman. Kasum paisus aastaga aga pea kolmandiku võrra aktsiaseltsil Norma.

LHV analüütik Erki Kerdi sõnul annab Tallinna börsi ettevõtete käekäik hea pildi Eesti majanduses ja maailmas toimuvast. "Praegune majanduskriis algas Eesti jaoks suuresti kinnisvarasektorist, levis siis tarbimisse ning aasta teises pooles pingestusid oluliselt finantseerimistingimused," iseloomustas mullust aastat LHV analüütik Erki Kert, "sarnaselt on ka börsil enim kannatanud just kinnisvaraettevõtted, jaemüügiketid ning ka tugevalt üles võimendatud bilanssidega firmad nagu Ekspress Grupp."

Nii majandustulemuste kui ka aktsiahindade osas on Tergi sõnul paremini läinud Eesti Telekomil ja Tallinna Veel, sest need ei sõltu nii palju majanduse tormituultest.

Norma juhi Peep Siimoni sõnul tuli kasv aasta esimese poole arvelt. "Aasta alguses oli meil meeletu tõus, pingelised tööpäevad ilma puhkusteta, aga kahjuks aasta lõpu kukkumine oli seda valusam."

Siimoni sõnul olid ohumärgid juba varem, kui Volvode müük hakkas Ameerikas kukkuma. "Sai kokkuhoiuprogrammid käivitatud, inimeste arvu vähendatud ning protsesse ühendatud."

Võlakirjadega börsil oleva ABC Grupi juhi Jüri Vipsi sõnul on see, et Tallinna Kaubamajaga sarnase suurusjärgu võrra kasum langes, puhtalt juhus. Langus tulenes eelkõige Viimsi kaubanduskeskuse väljaarendamisest aasta lõpus. "Kuna oleme (Tallinna Kaubamajast - toim) viis korda väiksemad, siis see investeering mõjutas ka meie tulemusi," ütles Vips.

Vipsi sõnul pole ABC Grupil sel aastal põhjust muretsemiseks. "Mida siis veel ostetakse kui mitte toitu ja esmatarbekaupa. See on meie portfellis valdav enamus, autokaubandus on selle kõrval marginaalne."

Siimon hoidus ennustamast tulevikku. "Autoturgu ei ole meil võimalik otse mõjutada. Aga ei ole ju nii, et maailmas üldse enam autosid ei ostetaks, ja loodame, et ostetaks just neid, kus meie tooted peal on."

LHV prognooside järgi kujuneb see aasta raskemaks kui eelmine. "Käibed langevad ning ilma suuremate ümberkorraldusteta saab olema raske kasumeid hoida. Samas on need ootused suuresti juba aktsiahindadesse arvatud, mistõttu usume, et börsilanguses on suurem osa juba selja taga," ütles Kert, "kuid ka ostudega soovitame jätkuvalt oodata."

Eile kukkusid enim reedel suurtest kasumilangusest teatanud ettevõttete Silvano, Baltika ja Olympicu aktsiad, kusjuures just viimase väikeaktsionärid heitsid ettevõttele ette kasumihoiatuse puudumist.

"Aeg on raske, aga tulemused on tõesti katastroofilised," kommenteeris Olympicu üks suuremaid erainvestoreid, Lenne üks omanikke Urmas Leeman ettevõtte neljanda kvartali tulemusi. "Eks see oli teada, et mingi pauk peab tulema, sest välisturgudel toimus devalveerimine, aga nii suurt ei osanud oodata," nentis investor.

Leeman möönis, et pole rahul sellega, kuidas ettevõtte aktsionäridele infot edastas. "Kas just petetud, aga oleks viisakas olnud, et kasumihoiatus oleks vahepeal välja antud. Kindlasti oleks investorid sellest paremini aru saanud, kui nüüd ühekorraga selline üllatus tuli," märkis ta, lisades, et kõik börsiettevõtted võiksid teha kasumihoiatusi, et investoreid drastilisteks muutusteks ette valmistada.

Ettevõtja sõnul tuleb Olympicu hiigelkahjumit võtta pigem kui ühekordset, ja ta hindab Olympicu püüdlusi olukorda parandada. "Tegutseda tuleb, ei saa käed rüpes istuda. Välisturgudele minek oli õige, kuid oli ettenägematu, et seal devalveerimised tulevad. Tegijal ju juhtub. Loodan, et suurem kukkumine on läbi," rääkis ettevõtja.

Leeman ise kavatseb Olympicu aktsiaid praegu hoida. "Kogus on piisavalt suur, seda on praegu keeruline realiseerida," nentis oma ettevõtte Lenne kaudu ca 167 000 aktsiat omav Leeman.

"Arvasin, et kui ajad on viletsad, siis inimesed mängivad rohkem oma raha maha, aga tuleb välja, et niipidi see asi ei ole. Ju siis pole seda raha, mida maha mängida. Selles mõttes on ajad aktsionärile nukrad," kommenteeris kosmosehuviline internetiärimees ja Olympicu aktsiate omanik Raivo Hein Olympicu suurt kahjumit.

Ka Hein ei pidanud ettevõtte käitumist investoritele info jagamisel kuigi tõhusaks. "See ei ole väga viisakas. Viisakad firmad hoiatavad ette. Ja vaevalt, et ettevõtte juhtkond liigub ringi nagu peata kari, kes ei tea, mis ettevõttes toimub," kommenteeris Hein Olympicu varasemat halbadest tulemustest vaikimist.

"Olen nõus, et see kahjum on rohkem raamatupidamislik, rahavooge see väga ei mõjuta. Selles mõttes on see aus ja viisakas tegevus, kahjum tuleb ju kirja panna. Tuleb see amps vastu võtta. Kui valuutakursid iga päev ei muutu, siis ei saa sellest suuremat kukkumist tulla," oli Hein optimistlik.

Hein on seadnud oma plaanid börsil pikaajalisele investorile kohaselt. "Jään rahulikult aktsiaid edasi hoidma ega tõtta oma osalust likvideerima,2 märkis Hein, kes enda sõnul kasiino-operaatori aktsiaid sugugi kõige kallima hinna pealt pole soetanud, vaid alles hiljuti ca 10 krooni pealt. "Mida rohkem tõmbled, seda rohkem kaotad."

Mitmekülgse aktsiaportfelliga Ülo Pärnits tunnistas, et pingsalt ta enda portfellis olevate börsiettevõtete aktsiaid ei jälgi. Pigem on ta keskendunud enda ettevõtetele ja nende käekäigule.

Investor enda aktsiad liigutada ei kavatse. "Las seisavad. Ühed räägivad, et tõusevad, teised, et langevad. Eks näis, kellel õigus," lausus Pärnits. Ettevõtja möönis, et välismaiste aktsiate müümisega on ta hiljaks jäänud, seetõttu kavatseb ta neid aktsiaid praegu hoida.

Investorile, kellel on tahtmist ja vaba raha, on Pärnitsa sõnul siiski ettevõtteid, mida ka praegu Tallinna börsilt osta tasuks.

"Näiteks Eesti Telekom ja Tallinna Vesi, üpris stabiilsed firmad. Ka Baltika, millel on väga tugev juhtkond ja ideoloogia. Küll Baltika sellest olukorrast välja tuleb," oli Pärnits kindel.

Investor ei suhtu etteheitvalt ettevõtetesse, kes veel mõni kuu tagasi optimistlikke signaale välja andsid, kuid vaatamata sellele nüüd suurest kahjumist on teatanud. "Võib-olla nad uskusid seda täiesti siiralt. Ehk peaksid nad olema konservatiivsemad, kuid sel juhul heidetaks neile ette seda, et nad õigel ajal tõusu ei prognoosinud. Praegu on majandusolukord küllaltki ettearvamatu," arutles Pärnits.

Pärnits tuletas meelde, et tegelikult on juba poolteist aastat räägitud, et poole aasta pärast läheb majanduses paremaks, kuigi tegelikkuses paranemise märke näha ei ole.

Valdo Kalm, Eesti Telekomi juht
Eelmise aasta käivet vähendasid regulatsiooni mõjud, mis tulevad mobiilisektorile Euroopa Liidust. Selle suurt mõju ning majanduse selget jahenemist arvestades oleme nii käibe kui ka kasumiga rahul. Kogu sektoril on üsna hästi läinud, sest inimesed siin nii lihtsalt oma käitumist ei muuda. Ning näiteks muu sektori väikeettevõtete jaoks on meie sektor abivahend, kuidas oma tootmis- või müügiprotsesse efektiivsemaks muuta. Aga loomulikult me näeme riske, alustasime efektiivsusprogrammidega kõigis kolmes tütarettevõttes juba eelmisel aastal ja jätkame neid ka tänavu.

Peeter Larin, Silvano Fashion Group juht
Käibe kasv saavutati peamiselt tänu jaekaubandusalase tegevuse laiendamisele, samas kauplusteketi kasvuga suurenesid ka märgatavalt püsikulud. Kuna jaekaubanduse kulude kasv on olnud suurem käibe kasvust, avaldas see negatiivset mõju kasumile.

Käibe kasvule Venemaal ning Ukrainas avaldas aasta teisel poolel negatiivset mõju rubla ja grivna devalveerimine, kahjum valuutakursi muutumisest oli neli miljonit eurot.

Sel aastal planeerime ümber vaadata jaekaubanduse laiendamise strateegia. Kavas on jätkata ebaefektiivsete jaepindade sulgemisi ja vähendada uute kaupluste avamise plaane. Samal ajal panustame frantsiisialase tegevuse arendamisse. Samuti on kavas ulatuslik kulude kokkuhoiu programm.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:58
Otsi:

Ava täpsem otsing