Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi abiraha murrab paisu tagant välja

Lemmi Kann 04. märts 2009, 00:00

"Eestil on kavas kasutada Euroopa Investeerimispanga raha EList finantseeritavate projektide kaasrahastamiseks, kuna see on suhteliselt odav. Euribor pluss 0,5%, see tähendaks aastaintressi 2,5%," lausus peaminister Andrus Ansip. "Summad ei oleks väga suured. Saaksime aastas rääkida 100 miljonist eurost, kogu finantsperspektiivi perioodi kohta 400-500 miljonist eurost, mitte rohkemast."

Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk kinnitas, et euroraha on juba hakanud suuremas tempos Eestisse voolama. "Väljamaksed selle aasta jaanuaris olid 403 miljonit krooni, mullu jaanuaris 165,5 miljonit. Veebruari väljamaksed tulevad jaanuari omadest suuremad," lisas ta.

Siku sõnul võib pilt aasta lõpu poole veelgi paremaks minna, sest traditsiooniliselt koonduvad kõige suuremad väljamaksed aasta teise poolde.

"Oleme parimal juhul võimelised kasutama ära kogu eraldatud toetusraha. Selle nimel tuleb loomulikul kõikidel ministeeriumidel ja asutustel vaeva näha," ütles Sikk.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimehe Kurmet Müürsepa sõnul parandab väljavaateid valitsuse otsus, et omavalitsused saavad laenu võtta ainult ELi projektide kaasfinantseerimiseks ning rahandusministeerium peab laenutaotlusele oma käe alla panema.

"Kui majandus enam palju ei lange ning valitsus teist negatiivset eelarvet ei tee, võib rahandusministeeriumi optimismi euroraha kasutamise kohta jagada küll," ütles ta.

Ühe probleemina näeb rahandusministeerium projektide elluviimisel riigihangete vaidlustamiste arvu kasvu, kuna iga hange on ettevõtte jaoks kulla hinnas.

"Suurprojektide elluviimine võtab isegi palju aega - eelnevad hindamised, analüüsid, töö ise - ning kui vaidluste tõttu tekivad vahele viivitused, võib projekti lõpetamine toetusperioodi jooksul ohtu sattuda," nentis Sikk.

Riigihangete ameti vaidlustuskomisjoni juhataja Taivo Kivistik tõdes, et ministeeriumi mure on põhjendatud, lihtsat lahendust aga probleemile pole.

"Meie saame oma otsused ära teha maksimaalselt kuu ajaga. Aga kui vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse apellatsioonkaebus ringkonnakohtusse ning edasi riigikohtussegi, jooksevad projektid tõesti ikka päris korralikult kinni," rääkis Kivistik.

Näha on ka hankijate uut käitumist.

Nimelt, kui hange vaidlustatakse, on hankijad hakanud otsima alust kogu menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kuna euroraha ei ole võimalik tähtajaliselt ära kasutada, kui vaidlus määramatuks ajaks ühest kohtuinstantsist teise venima hakkab.

Rahandusminister Ivari Padari käivitatud ministrite igakuine euroraha kasutamise esimene aruanne on valmis ja ministrid annavad regulaarselt aru raha "maaletoomise" kohta.

Sellest aastast kehtestas Padar korra, mis näeb ette, et iga kuu 5. kuupäevaks annavad ministrid rahandusministeeriumisse informatsiooni, kuidas euroraha on kasutatud.

Lisaks numbrilisele poolele peavad ministrid lisama selge seletuse, miks ja kus on asjad toppama jäänud.

Kuna valitsus pole jõudnud veel välistoetuste jaanuari aruandele otsa vaadata, kannab see praegu märget "asutusesiseseks kasutamiseks".

Kuigi rahandusministeeriumile teeb muret kaasfinantseerimise leidmine suuremate projektide puhul, on ministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul positiivne, et kitsenenud rahastamisvõimalused pole toetusetaotlejaid ära hirmutanud.

"Euroopa Komisjonile on näiteks esitatud üks üle 50 miljoni euro suuruse maksumusega transpordiprojekt, tegu on raudtee veeremiga," ütles Sikk.

"Esmaspäeval esitati näiteks läbivaatamiseks ka üks suur keskkonnaprojekt," tõi Sikk näiteid selle aasta mahukamatest taotlustest.

Suurprojekte, mille projektitaotluste otsused tehakse Brüsselis ning mille maksumus on sadades miljonites ja ulatub kuni 1 miljardi kroonini välja, on sel aastal läbivaatamisel üheksa.

Kui kaks aastat tagasi kummitas tõusnud hindade tõttu ummikusse jooksnud euroveeprojektide kohal ELi reoveetrahv, on praeguseks suurem osa kavandatud töödest suudetud mõistlike hindadega käima lükata.

"Keskkonnahoiule planeeritud eurotoetustest on nüüdseks juba broneeritud vähemalt 45%. Seega ligi 6 miljardi krooni ulatuses on projektidele rahastamisotsused tehtud," lausus keskkonnaminister Jaanus Tammkivi.

Rahakasutuse kiirendamiseks suurendas keskkonnaministeerium eelmise aasta lõpus veemajanduse infrastruktuuride uuendamiseks ja laiendamiseks suunatud KIKi esimese taotlusvooru summat 4,9 miljardi kroonini, lisas ta.

Mullu 5. augustiks tuli veemajanduse infrastruktuuri 35 rahastamistaotlust, kokku 6,77 miljardi krooni eest. Aasta lõpuks sai neist positiivse rahastamise otsuse 20 ning selle aasta alguses veel üheksa projekti. ELi toetuse suurus on nende projektide puhul 4,14 miljardit krooni.

Uus, 1,5 miljardi kroonine veeprojektide taotlusvoor kuulutatakse välja sügisel.

Päris tühja koha pealt vaidlustusi ikka ei esitata ega minda kohtusse, sest see ei ole just odav lõbu. Põhjusi tuleb otsida sellest, kuidas on hanked kirjutatud. Kui on profid, kes oskavad seda tööd teha - mida sa siis enam vaidlustad, kui kõik õige on. Vastus - mitte midagi! Sellest hakkabki kõik peale.

Need, kes hankeid teevad, peaksid läbi käima ühe karmi koolituse, või peaksid hankedokumendid eelnevalt mingist ekspertiisist läbi käima, et neis ei oleks kahetimõistmisi või suisa vigu. Muidu juhtub tõesti nii, et hanked jäävad kohtusse venima ja ajatundlikes valdkondades, nagu näiteks teedeehitus, jääb eurohange tegemata.

Kelle hankeid vaidlustatakse kõige tihedamini? Ministeeriumide ja näiteks Tallinna linnavalitsuse puhul võib vaid mõne üksiku vaidlustuse, ehk mõne komakoha leida, seal osatakse hanget koostada. Muud väiksemad asutused ja ka omavalitsused kipuvad paraku halli tsooni jääma ja mõnest võiks lausa anekdoote rääkida.

Positiivne, et Euroopa Komisjon andis Eestile võimaluse pikendada vana toetusperioodi (2004-2006) raha kasutamist. Seega saame kasutada lisaks 80 miljonit krooni. Progressi kohta võib ütelda, et võrreldes möödunud aasta algusega on esimestel kuudel suurenenud eurotoetuste väljamaksete maht kõikide vastutavate ministeeriumide haldusalades ning loodetavasti see tendents ka jätkub. Kindlasti tuleb aga veelgi jõulisemalt vastutavatel ministeeriumidel ja rakendusüksustel tegeleda toetusmeetmete avamise ettevalmistustega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:58
Otsi:

Ava täpsem otsing