Koppade ja sahkade müük soikunud

Spetstehnikat ei kipu praegu keegi ostma ega liisima, kel varasemast ajast masinaid pole, kasutab renditeenust. Sestap on rentimine või masinate teenusliisingusse andmine ning hooldustööd muutumas käibe saamisel müügist olulisemaks. Suure tähenduse müügitöös saab ekstra-hinnapakkumiste korraldamine.

Caterpillari tehnikat maale toova ASi Wihuri tegevjuht Frid Kaljas tunnistas, et aastatagused ja praegused kliendid ja nende soovid erinevad kui öö päevast.

"Peaaegu keegi tehnikat enam ei osta, kõik rendivad," iseloomustas Kaljas. "Praeguse müügi saame eelmise aasta esimese kahe kuu numbri kahega jagades. Aasta kokkuvõttes on eesmärk kätte saada mullune käive, aga seda kõrvalharude sünergiale tuginedes. 1+1=3 ehk läbi õigete rõhuasetuste on võimalik edu saavutada."

Kaljase sõnul eelistavad ettevõtted masinaid rentida, sest kõigil on tulevik tume. Traktoreid, mille eluiga garantiiajast üle ja mis tavaliselt vahetataks uute vastu, hakatakse omal jõul remontima.

Wihuri tootejuht Ain Sarv märkis, et sellise ise putitamisega võtab firma endale remondivastutuse - kui midagi täiesti tuksi keeratakse, läheb parandamine juba üksjagu rohkem maksma.

Kaljas ei pea võimalikuks, et eritehnika müüjad raskuste tõttu ühineksid, küll on mõeldav, et püütakse uusi kaubamärke oma tiiva alla saada.

Et ellu jääda, tuleb Ain Sarve hinnangul hoida madalat profiili. "Aasta-paariga me sellest jamast välja ei tule, ehk aastal 2012," nentis ta. "Kiire kasvu ajal jäi palju asju lõpuni läbi mõtlemata. Nüüd tuleb nende juurde tagasi tulla."

AS Baltem, kes müüb Komatsu, Länneni ja Metso masinaid, rehkendab esimese kahe kuu müügilangust suuremakski kui kahekordseks. Ettevõtte müügijuhi Uno Villbergi sõnul näib, et firmad on vana masina uue vastu vahetamise vähemalt nelja-viie kuu kaugusele lükanud.

"Kõige halvem on teadmatus tulevik osas," nendib ta. "On selge, et müük pole kiita, lähitulevik tõotab tulla raske ning elus püsimiseks peab kõiki võimalusi kasutama."

Nende võimaluste all peab ta silmas allahindlusi, tehnika suunamist Eesti laost naaberriikide diileritele ja lisaseadmete valiku suurendamist. Villbergi sõnul on olnud juhtumeid, kui pank on mõnelt firmalt makseraskuste tõttu tehnika käest võtnud.

"Võtame väga vähe tagasiostukohustusi ja muid n-ö tulevikugarantiisid, nii et kui klient maksetega jänni jääb, on võlausaldaja mure tehnikale ostja leida," selgitas ta.

Villberg ei välista, et majandussurutise jätkudes võib mõni tehnikamüüja Eesti turult kaduda.

2007. aasta lõpus soetas lubjakivi kaevandamise ja töötlemisega tegelev AS Nordkalk 25 miljoni krooni eest karjääritehnikat. Nüüd hindab Nordkalki Rakke tehase juhataja Toomas Post toonast rahapaigutust õnnestunuks. Tänavu plaanib tehas rahastada vaid seadmetele üksikute komponentide ostmist umbes kolme miljoni krooni ulatuses.

"Kui me toona poleks mobiilset karjääritehnikat ostnud, siis praegu jäänuks see ehk tegemata ja oleksime pidanud teenust sisse ostma," tunnistas Post, lisades, et kui paar aastat tagasi olid vähesed firmad renditeenuse pakkumisest huvitatud, siis praegu nähakse selles suurt alternatiivi müümisele.

Seadmete rendile andmisega kaasneb oht, et renditaksegi eesmärgiga kallis masin petuskeemi abil välja petta ja maha parseldada.

Nii juhtus mõni aeg tagasi ühe firma ekskavaatoriga. Kui esialgne renditähtaeg täis sai, hakati kliendile helistama, et kuidas masina tagastamisega jääb. Vastati, et meil töö käib ja läheb paar päeva planeeritust kauem, pärast maksame kõik kinni. Paari päeva pärast aga ei võtnud keegi enam telefonigi vastu.

Sulid läksid aga alt, sest tollel kopal oli peal GPS-seade. Selgus, et ekskavaator on otsaga Soomes. Ilmnes, et juba eos oli "rentnikel" libafirma andmeid kasutades plaan masin üle lahe toimetada ja sellega teenust osutades raha teha.

Sestap tasub rendifirmadel paigaldada masinatele elektroonilised vidinad, mis võimaldavad selle asukohta määrata.