Pangad siiski annavad laenu

Tallinnas levivad aeg-ajalt kuulujutud ettevõtjatest, kes on pangast laenu saanud. Tänases majandussituatsioonis on pangalaenude ümber kerkinud saladuseloor: üksikud julgevad positiivsest laenuotsusest avalikult rääkida kui kõige kõrgemast tunnustusest nende äri jätkusuutlikkusele; enamik aga ei taha, et konkurendid kuuleksid, et "kusagilt saab", rääkimata pankadest, kes pelgavad vihjele järgnevat laviini taotlusi, mis sunnib neid ütlema "ei", või viisakamalt "võib-olla".

Aeg on seda saladuseloori veidi kergitada, sest laenusaamist (kui tegemist pole just niinimetatud sms-laenudega) saadavad mitmed müüdid ja eksiarvamused. Vastab tõele, et tänane makromajanduslik seis Balti riikides sunnib nii panku aga ka ettevõtteid endeid väga konservatiivselt hindama siin tegutsevate ettevõtete eduperspektiive, ja seega ka investeeringuid, mis vajaksid võõrkapitali. Tegelikult ei ole olukord siiski nii hull kui esmapilgul tundub. Paljud ettevõtted tegutsevad sama aktiivselt kui varasemaltki, ehkki veidike ettevaatlikumalt tuleviku suhtes.

Paralleelselt on pankade endi jaoks finantseerimistingimused muutunud keerulisemaks. Kinnisvara hinnalanguse tõttu on pankade laenude tagatispositsioon nõrgenenud ning üha enam suureneb laenude arv, mis on osaliselt tagatisega katmata. Täna töötava ja laene omava ettevõtte jaoks on oluline laenude teenindamine ja neile piisava tagatise leidmine. Uute laenude taotlemine või olemasolevate laenulimiitide suurendamine nõuab aga ettevõttelt enamate eeltingimuste täitmist kui ehk aasta tagasi.

Ütleme siiski otse välja, et laenu on siiski võimalik saada. Osaliseks lahenduseks ettevõtete finantseerimisel on niinimetatud struktureeritud finantstoodete kasutamine. Keeruliselt ja bürokraatlikult kõlava termini taga on lühialaline (tavaliselt kuni aastaks) finantseerimisega, mis baseerub konkreetsetel lepingutel, mille ettevõtte on sõlminud tarnijate ja/või ostjatega.

Tegemist on konkreetse tehingu põhjal ja tagatisel pakutava finantseerimisega, mille korral peamise tagatisena vaadataksegi tehingut ehk siis ettevõtte tavapärast majandustegevust (eeldusel, et enam-vähem tavapärane majandustegevus ettevõttes keeruliste aegade kiuste siiski jätkub). Tavapärasest laenutootest erinebki selline finantseerimine tagatiste poolest, kuna tavapäraste laenude puhul reeglina seati laenumaksete garantiina panga kasuks hüpoteek, kommertspank, aktsiate pant vms. Nendest tagatistest ei pruugi tänast konjunktuuri arvestades tihtipeale panga jaoks enam piisata.

Struktureeritud finantseerimise toodete korral vaadeldakse tagatisena ennekõike kaubandustehingut või pikaajalist tarnelepingut ja nendega seotud tehingu pooli (ostja, müüja, vahendaja). Ühtlasi saab struktureeritud finantseerimises kasutada garantiisid, akreditiive, faktooringut, erinevaid liiki kindlustusi, maandamaks poolte krediidiriske ja tagamaks sellega ettevõttele pideva ja kindla rahavoo.

Toon ühe näite. Tavaline on, et ostu-müügitehingutes on ostja huvi maksta kauba eest võimalikult pika maksetähtajaga, müüja huvi aga raha koheselt müüdud kauba eest kätte saada. Eesti ettevõte soovib müüa kaupu Poola ettevõttele. Viimane aga tahab saada kaupade eest tasumiseks maksetähtaega pool aastat. Müüja huvi on kauba müügist raha kohe kätte saada. Selge on, et sellises situatsioonis peavad pooled kokku leppima finantseerimisetehingus, et tagada mõlemaid rahuldav lahendus. Üheks lahenduseks on akreditiivi avamine ostja poolt läbi oma panga. Sel juhul garanteerib ostja pank, et kui müüja on kauba teele pannud ja esitanud kõik akreditiivis nõutud dokumendid korrektselt, makstakse müüjale kauba eest teatud tähtajal. Kuna aga ostja soovis saada maksetähtaega pool aastat, siis pank maksab raha samuti poole aasta pärast. Selleks, et müüja saaks aga raha kohe, saab müüja pank akreditiivi kinnitada ja dokumentide väärtuse (müügihinna) diskonteerida, ehk teisisõnu makstakse dokumentide summa välja enne maksetähtaega, vähendades seda intressi ja välispanga riskitasu võrra.

Müüja on saanud oma raha käibesse kohe peale kauba müümist, lisaks ei ole tal enam riski, kas poole aasta pärast ka raha tegelikult laekub, ostja aga on saanud pika maksetähtaja kauba realiseerimiseks ja rahavoogude paremaks juhtimiseks. Kirjeldatud tehingut saame realiseerida ka vastupidi, st juhul kui Eesti ettevõte on kaupade importijaks ning soovib saada pikemat maksetähtaega, kaupade müüja aga ei soovi seda anda. Ka sellisel juhul on lahenduseks arveldus akreditiiviga.

Bürokraatlikult kõlav struktureeritud finantseerimine nõuab panga poolt natuke rohkem tööd. Finantseerimise tagatiseks olevate tehingute analüüs eeldab süvenemist ja head arusaamist ettevõtte põhitegevusest, mis on kahtlemata keerukam kui vanasti laenutagatiseks pakutava kinnisvara hindamisakti läbivaatus.

Pangapoolsest kõrvalseisja pilgust võib aga ka ettevõtte põhitegevuselegi kasu olla ja kuna struktureeritud finantseerimine on tänane alternatiiv seni tuntud traditsioonilistele laenutoodetele, siis tasub protsess ette võtmist. Ja positiivse vastuse korral võib teistele ka rääkida, me laenusoovijate tulva ei pelga, see vaev Eesti ettevõtjatega on kindlasti väärt nägemist, kuna tean, et siin on mitmeid, kellel on palju potentsiaali ja kes kasvavad ka praegusel keerulisel ajal.