Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
'Ürgmehe' teine tulemine
Mehed on kütid ja naised korilased, mehed veedavad aega vaikselt teleka ees õlut limpsides, naised kohvikus kädistades, miks see nii on, sellele annab vastuse elutervest kriitikast pakatav "Ürgmees".
Teisipäeval esietendus Vene Kultuurikeskuses Mati Undi ja Andrus Vaariku lavastatud Rob Beckeri "Ürgmees", mille peaosas Jan Uuspõld. 2005. aastal Eestis ilmavalgust näinud, aga nüüd uuenenud teatritükk räägib loo naiste ja meeste erinevustest, nende ürgsete isikuomaduste lahkamisest ja seda kõike kriitilises, teravmeelses, ausas ja humoorikas kastmes.
Kui te olete kordki elus öelnud, mõelnud või kuulnud öeldavat lausejuppe "Mis pagan neil naistel viga on, mina neist aru ei saa" või "Mehed on sead", siis olete te absoluutselt sobilik sihtgrupp, kes Jan Uuspõllu kahe tunni vältel kestvate selgituste abil vastassoo esindajatest ehk rohkem aru hakkab saama.
Jan Uuspõld teeb puust ja punaseks aadamapoegade ja eevatütarde ürgsed rollid, mis pole oma põhiolemusel tuhandete aastate vältel karvavõrdki muutunud.
Mehed olid, on ja jäävad küttideks, naised aga korjajateks ja kogujateks. Jahisaaki üritatakse tänapäeval metsa asemel tabada enamasti ööklubist ja nopperituaali teostatakse põõsaste vahel küürutamise asemel hoopis kinga-, riide-, ehte-, kodutarvete-, toidu- või mis tahes muus poes. Pole parata ajad muutuvad ja inimene ühes nendega.
Lavastajale ja näitlejale kiidusõnad. Jan Uuspõllu asemel ei suudaks kedagi teist ürgmehe rollis isegi mitte ette kujutada. Ka muusika, mille loojaks Chalice, tabas esimestest nootidest humoorikalt naelapea pihta. Nalja ja naeru igatahes jagus ja peamiselt iseenda üle.
Äratundmisrõõm nii meestele kui ka naistele sissekodeeritud mõtlemiste, ütlemiste ja tegutsemise puhul on garanteeritud. Praegusel halaval ajal äärmiselt mõnus positiivne süst.