Nafta näitab tõusutahet

Silvia Viidik 10. märts 2009, 00:00

Nafta võitis kahtlemata eelmisel aastal kõige enam kõneainet pakkunud tooraine tiitli. Kui siis oli põhjuseks üüratult paisunud mulliga kõrgustesse kerkinud barrelihind, siis uue aastanumbri sees on mure pigem vastupidine.

Must kuld on sel aastal korra jõudnud ka üle 50 dollari piiri, kuid valdavalt on kaubeldud 45 dollari ümbruses suuresti ära vajunud tarbimise tõttu.

Naftat eksportivate riikide ühendus OPEC on kolme ja poole aasta tagustel tasemetel hulpiva hinna utsitamiseks vähendanud tootmist juba kolm korda ning kokku 13 protsendi jagu alates septembrist, kuid seni pole kärped toorainet märkimisväärsele rallile ajanud. Sel laupäeval kohtuvad riikide esindajad uuesti ning ilmselt vähendavad tootmist veelgi - Reutersi andmetel lausa miljoni barreli võrra päevas.

Seejuures tundub, et eelkõige mõtlevad nad vaid enese kasule. Kui hinnad liiga üles kerkivad, lisab see täiendava raskuse niigi sügavas hädas olevale majandusele ja virutab paremsirge ka tarbijatele, kelle neljarattalised sõbrad garaažis tolmu koguma peavad.

Praegu paistavad maaklerid panustavat tooraine peaaegu viiedollarilisele tõusule lähikuudel. Nimelt kasvas ostuoptsioonide arv, mis laseb enne 14. maid osta toornaftat hinnaga 50 dollarit barrel, eelmisel nädalal kahekordseks, 16 952 lepinguni, ning lepingu hind kerkis Nymexi toorainebörsil 8 protsendi jagu. Sellised lepingud tähendavad, et ootuspäraselt peab hind kerkima mõnevõrra 50 dollari piirist ülespoole, et nende pealt midagi teenida. Arvestades lepingute arvu, on üksmeelselt väikest tõusu ootamas väga paljud maaklerid.

Tavapäraselt on nafta ja aktsiad käinud käsikäes, sest tooraineinvestorid vaatavad turu meeleolu valdavalt just aktsialiikumiste pealt. "Vaatamata pigem negatiivsetele majandusuudistele, on naftaturg end aktsiaturust lahti murdnud," sõnas Purvin & Gertsi energiaanalüütik Victor Shum, viidates viimastele nafta hinna tõusudele ajal, mil aktsiaturud uuemaid põhju proovivad.

Kui aasta algusest on S&P 500 aktsiaindeks kukkunud üle 24 protsendi, on nafta barrelihind Londonis jäänud peaaegu muutumatuks, kuigi veebruaris komistas korraks ka alla 40 dollari.

Väikest toetust hinnatõusule pakub ka USA valitsus, kelle varem pilgeni täis laovarud on juba kaks nädalat järjest aina vähenenud. Seda pärast viimase kuue nädala jooksul saavutatud varude kasvu enam kui 30 miljoni barreli jagu.

Kuigi tarbimine pole just tiibu saanud, algab peagi suuremate sõitmiste hooaeg. Kas sel aastal maanteid just tavapäraselt palju kulutatakse, on pigem kahtlane, kuid mõningane tõus peaks kütusetarbimisse siiski tulema, mis vähendab ka laovarusid ning võimaldab naftatootjatel toorainet ja selle saadusi taas müüa.

Thornburg Value Fundi fondijuht Ed Maran püüab tulevikku vaadates säilitada pigem konservatiivset joont, kuid vaatamata sellele peab võimalikuks hinnatõusu kahe aastaga 100 dollarile barreli eest. "Nafta tarbimine jääb 2010. aastal ilmselt 2009. aasta tasemele, aga tootmine väheneb," põhjendas ta CNN Moneyle ning lisas, et 2011. aastal on tugev tootmise puudujäägi potentsiaal, mis hakkabki hinda üles ajama.

Väikese vastuväitena peaks muidugi nentima, et paljud suured naftakompaniid on end mitmeks aastaks lukustanud puurimisplatvormide rendilepingutesse ning muudesse projektidesse, mida naljalt katkestada ei saa, mistõttu peavad siiski, hambad ristis, puurimist jätkama.

Kas nafta hinna absoluutne põhi on nüüd käes, ei saa päris kindlalt väita, aga väga lähedal on ta igatahes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:59
Otsi:

Ava täpsem otsing