Paberitapja Amazon.com

Viimastel kuudel on taas elavnenud diskussioonid selle üle, kui kauaks on meile jäänud veel paberajakirjandust ning millal saabub aeg, kus elektrooniline ajakirjandus, aga nüüd ka kirjandus, asendab paberit täielikult.

Seekordse arutelupuhangu ainusüüdlaseks ei ole viimaste nädalate uudised selle kohta, et USAs on mitmete kohalike ajalehtede toimetused sulgenud või meediaettevõtted pankrotti läinud. Lisaks neile on diskussioonide elavnemise üheks oluliseks põhjuseks ka maailma suurima internetikaubamaja Amazon.comi digitaalne raamatulugemisseade Kindle.

Kui Kindle'i esimene versioon, mis tuli turule 2007. aasta novembris, jättis üldsuse üsna külmaks (tegelikult oli seade juba siis nii populaarne, et põhiline kriitika seisnes selles, et Amazon.com ei suutnud nõudlust rahuldada), siis Kindle2 tekitas üle terve maailma diskussiooni paberkandja tuleviku kohta tervikuna.

Kindle2 näol on tegemist nn elektroonilise raamatulugejaga, mis võimaldab internetipoe Amazon.comi-st raamatuid alla laadida umbes 60 sekundiga. Väljanägemise poolest on seade ise kerge (kaalub umbes 300 grammi) ja õhuke nagu tavaline väike raamat ning kasutajate sõnul on kiri selgem ja lugejasõbralikum kui arvutiekraan. Mis aga kõige tähtsam. Sinna võib alla laadida kokku 1500 raamatut ehk üsna korraliku raamatukogu.

Praeguse seisuga on Amazon.comist võimalik alla laadida umbes veerand miljonit raamatut, aga ka 32 ajalehte ning 24 ajakirja.

Pole siis ime, et seade on tekitanud diskussiooni, et paberraamatud ja -ajakirjandus võib olla saanud sellega surmahoobi.

Kindle'i raamatuäri ei ole praegu eriti suur. Amazon.com sellekohaseid numbreid ei avalda, kuid ajakiri Fortune kirjutas, et see kasvab väga kiiresti. Raamatumüüjate sõnul olevat 2008. aastal e-raamatute müük kasvanud neljakordseks. Citigroupi analüütik Mark Mahaney projektsioonide kohaselt kasvab selle äri maht järgmiseks aastaks 1,2 miljardi dollarini, mis on umbes viis protsenti ettevõtte kogukäibest.

Raamatukaubandusega alustanud ja praeguseks maailma suurimaks internetikaubamajaks sirgunud Amazoni asutamislugu ei sarnane kümnete teiste garaažis asutanud tehnoloogiafirmadega. Ettevõtte asutaja ja tegevjuht Jeff Bezos oli 1994. aastal riskifondi D.E. Shaw asepresident ja märkas hämmastusega, et internetikasutajate hulk kasvas 2300 protsenti aastas.

Mõni aeg hiljem oma naisega Seattle'is suusatamas olles (murdmaa-, mitte mäesuusatamine) visandas ta äriplaani ettevõttele, mis hakkas müüma raamatuid interneti teel.

Tänapäeval müüakse Amazon.comis peaaegu kõike, mis interneti teel müüa annab (alates raamatutest ja plaatidest ning lõpetades mööbliga).

Nagu oksjonikeskuse eBay, pakub ka Amazon.com oma müügikeskkonda teistele jaemüüjatele.

See võib olla ka ettevõttele Achilleuse kannaks, sest klientide kaebused kehva teeninduse või pettuse kohta lähevad keskkonnapidaja arvele.

Samas teeb Amazon.com suuri pingutusi selle nimel, et kliendid rahul oleks. Selleks, et töötajad aru saaksid, kuidas klienditeenindus töötab, veedavad kõik töötajad, kaasa arvatud tegevjuht Jeff Bezos vähemalt kaks päeva klienditeenindajana. "See on üheaegselt nii lõbus kui ka kasulik," kinnitas Bezos ajakirjale BusinessWeek. "Aastaid tagasi tuli üks kõne, kus klient oli ostnud üksteist asja üheteistkümnelt müüjalt ning oli kirjutanud vale aadressi," tõi ta näite.

Üleüldise finantskriisi tingimustes on Amazon.comi aktsial läinud väga hästi. Viimase nelja kuuga, alates novembrist on väärtpaber kallinenud pea kaks korda.

Värske ajakiri BusinessWeek põhjendab aktsia hinnatõusu investorite usuga, et tegemist on ühe ettevõttega, mis suudab nagu populaarne odavmüügikett Wal-Martki majandkriisile vastu seista.

Teiseks aktsia hinna tõusu põhjuseks on kindlasti seesama Kindle. Mõned analüütikud peavad seadet kirjastustööstuse jaoks sama oluliseks, nagu oli Apple'i muusikamängija iPod.

Analüüsikeskus Gartner ennustas aastavahetusel, et eelmised jõulud olid CDde jaemüüjatele viimaseks, sest muusikatööstus liigub üha kiiremini online-müüki. See aga tähendab, et viie kuni kümne aasta pärast võib tekkida olukord, kus ka raamatuid, aga miks mitte ajalehti-ajakirju müüakse peamiselt digitaalselt.