Hardo Pajula: kriis lõpetab ühe ajalooetapi

Majandusanalüütik Hardo Pajula vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Ma kipun tõesti jagama nende seisukohti, kes väidavad, et selle surutisega jõuab üks arengujärk maailma majanduslikus arengus lõpule, mistõttu pelgalt kosmeetiliste muutustega sel korral ilmselt ei pääse. Teisalt jääb inimene ikka inimeseks ja see seab muutuste kardinaalsusele, kui need pole just fataalse iseloomuga, jälle oma piirangud.

Kõik saavad kaasinimeste elu aeg-ajalt tabavate hädade leevendamiseks midagi ära teha, kaasa arvatud valitsus. Ma ei arva, et tegevusetus tingimata kõige parem ettekirjutus oleks. Samas on see jälle kindlasti parem kui valed või lausa kahjulikud sammud.

Ega praegu pole ju olukord kuskil eriti kiita. Muu maailma taustal ei paista USA sugugi nii kehv välja, nagu teda üritatakse vahel näidata. Ma olen Kenneth Moelisega ühel meelel, et USA suurim loodusvara on tema suhteliselt tasakaalustatud õigussüsteem ja seda toetav poliitiline kultuur, mis lubab neil võimalikud vapustused paremini üle elada.

Mis puutub pankrotti, siis see ähvardab mitut teist riiki palju suurema tõenäosusega kui USAd. Nii kaua, kui muudest riikidest pagev raha läheb esmajoones USAsse, pole ameeriklastel põhjust väga oma maksejõuetuse pärast muretseda.

Ma ei arva seda, et Läti lati võimalik devalveerimine Eesti jaoks automaatselt midagi kaasa tooks. On tõsiasi, et krooni vastu spekuleerimiseks on rahvusvahelistel rahaturgudel väga vähe sobilikke instrumente ja et pikas perspektiivis mõjutavad nii meie vääringu kurssi kui ka teisi olulisi majandusnäitajaid Rootsi võlausaldajate hoiakud. Kui teisel pool Läänemerd saadakse aru, et Eesti ja Läti on siiski kaks erinevat riiki, siis ei pruugi Läti võimalik kursist taganemine meile tingimata samasugust saatust tähendada.

Keskaegsed õpetlased kirjutasid "õiglase" hinna teemadel kongideviisi traktaate, aga ega nad selle aruteluga teab mis kaugele paraku ei jõudnud. Minu arvates on õiglane hind kauba "vabal turul" nõudluse ja pakkumise vastastikmõjul kujunev hind. Et Eesti kroon vabal turul ei kauple, siis on ka küsimus tema õiglasest hinnast minu jaoks ühes pajas õhkamistega elu mõtte ja õnne võimalikkuse järele.

Mulle istub rohkem nn sisedevalveerimise idee, mille tuum seisneb tööjõumaksude (eelkõige siis sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu) vähendamises kaudsete maksude (peaasjalikult käibemaks) arvel.

On tõsi, et selline maksumuudatus tabaks suhteliselt valusamalt elanikkonna vähemkindlustatud kihte, ent töötus rüüstab neid inimesi veelgi karmimalt.

Ei ole kahtlust, et see Tallinna-Tartu lugu meeldiks teede-ehitajatele, aga minu jaoks on küsimus eelkõige selle ettevõtmise alternatiivkulud. Ehk teiste sõnadega: mis on teine parim võimalus, mille me Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisel hülgame?

Euribori soodne kurss ei jõua tarbijani seetõttu, et meie maanurga tajutav risk on vahepeal oluliselt tõusnud. See on täpselt samasugune tõsiasi nagu see, et paar päeva tagasi algas kevad. Mis me selle viimase teabetükikesega nüüd peale hakkame? Üks võimalus on nõuda rahvaasemikelt talve taaskehtestamist. Teine võimalus on talvemantel varna riputada.

Kui selle all mõista seda, et valitsus kehtestab üldarusaadavad mängureeglid, millega end lõhkilaenanud peresid teatud tingimustel toetatakse, siis kõlab see juba oluliselt mõistlikumalt (umbes nii nagu aprillis karvamütsi soniga asendamine).

Autor: ÄP