Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uks maailma Tallinna lennujaamast püsib irvakil

Tanel Raig 25. märts 2009, 00:00

Teade, et KLM lõpetab 4. mail Eestist lennud Amsterdami, vallandas lennundusdraama - iga päev tuli uusi sõnumeid lennundusturul toimuvast. Lennuühenduse katkemine jätab Eestist lendajad ilma ühest olulisemast transiitlennujaamast Euroopas. KLMi lahkumine Eesti turult on kahtlemata suure mõjuga, kuna paljud kliendid kasutasid KLMi Amsterdami lende just selleks, et mugavalt üle maailma edasi reisida - populaarsemad sihtkohad olid kindlasti Dubai, USA ning samuti Lõuna-Ameerika ja Aasia suunad, selgitab ASi Domina World Travel turundusjuht Helen Saul.

Logistika kuukiri küsitles Eesti reisibüroosid, millised sihtkohad Tallinnast peaksid kindlasti säilima, et siit oleks tagatud kvaliteetne ärireiside võimalus. 13 vastanud reisibüroo vastustest eristus selgelt kolm sihtkohta: Amsterdam, London, Frankfurt. Kõiki neid nimetati 11 korral.

Lennufirmade taandumine Tallinnast algas juba eelmisel sügisel. Novembri lõppedes kommenteeris ASi Tallinna Lennujaam turundusanalüütik Katrin Poell Äripäeva infolehele Transport ja Logistika, et võrreldes oktoobriga vähenes lendude arv novembris peaaegu kõikidel regulaarlende teostavatel firmadel. Proportsionaalselt rohkem vähenes lendude maht nii easyJetil, CSA-l kui ka City Airline'il. Lisaks oli lendude arvu vähenemise põhjuseks ka LOT Polish Airlinesi ja flyLAL Lithuanian Airlinesi regulaarlendude peatamine Tallinna.

Tänavu aasta alguses ilmusid lennufirmade taandumise mõjud nähtavale ka Tallinna lennujaama võrdlevas statistikas. Võrreldes eelmise aasta veebruariga vähenes reisijate arv Tallinna lennujaamast tänavu pea kolmandiku võrra, kaubaveod lausa 42%. Kaubavedude vähenemisele regulaarliinilendude kinnipanek olulist mõju küll ei avalda. Lennujaama andmetel toovad regulaarliinid Tallinna lennujaama vaid 4% kaubamahust. Ekspedeerimisfirmad kinnitavad ka, et olulist mõju kaubaveo võimalustele avaldaks ehk vaid Estonian Airi kadumine turult. Sellega kaoks oluline hulk otseühendusi, mis on kiireimad võimalused kauba kohaletoimetamiseks. Samas on juba mõnda aega valitsenud trend, et suuremahulisemad saadetised veetakse Tallinnast autodega ette suurematesse lennujaamadesse: Helsingisse, Stockholmi, Frankfurti, Amsterdami. Väikeste kiirsaadetiste jaoks on aga lennuvõimalused Tallinnast piisavad.

Reisijatega kujuneb olukord mõnevõrra sarnaseks. Ainult lennujaam on teine. Kui kaubavedudes ei ole Riia lennujaam arvestatav keskus, siis reisijaid tõmbab ta Balti naaberriikidest üha enam enda kaudu reisima. Kui eelmise aasta jaanuaris lendas Tallinna ja Riia vahet 3520 reisijat, siis tänavu jaanuaris juba 9186 reisijat. Riia-Vilniuse liinil sõitis jaanuaris koguni 12 922 inimest, mis on ligi viis korda enam kui aasta varem. Oma lendudele Riia lennujaamast etteveo eest hoolitseb airBaltic ise. Suvises lennuplaanis on Tallinna ja Riia vahel lennukeid sõelumas juba peaaegu sama tihedalt kui Tallinnast Tartusse busse, seitse korda päevas. Ärivõimaluse on ära tabanud ka bussifirma Eurolines, mis teatas märtsi alguses, et suurendas bussiühenduste arvu Baltimaade suurlinnade ja Riia lennujaama vahel. Tallinnast sõidab Eurolines Riia lennujaama neli korda päevas. Kuid bussid lähevad ka Klaipedast, Vilniusest, Tartust, Narvast ja Valgast. "Riia lennujaam on kujunenud selgeks liidriks Balti lennundusmaastikul ja nõudlus olemasolevatel reisidel, mis suunduvad Riia lennujaama, on viimastel kuudel selgelt kasvanud," kommenteerib Eurolines Balticu juhatuse esimees Hannes Saarpuu bussifirma otsust.

Veel 2003. aastal olid Tallinna, Riia ja Vilniuse lennujaam võrdsete reisijate arvuga. Ilmselt siis tegi Tallinna lennujaam saatusliku otsuse, kui otsustas jätkata kõrgete lennujaamatasudega lennufirmade jaoks ning SAS otsustas oma tütarfirmadest jõulisemalt arendama hakata Riias asuvat airBalticut. Viie aastaga on Riia lennujaama reisijate hulk kasvanud kaks korda suuremaks kui Tallinna lennujaamal.

Praegust Tallinna lennujaama kallidust või odavust naaberlennujaamadega aitab võrrelda ASi Estonian Air PR-direktor Ilona Eskelinen. Selleks võtab ta ette rahvusvahelise lennundusorganisatsiooni IATA avaldatud andmed. Pärast kiireid arvutusi saab ta järgmised tulemused: Tallinnas maandumistasu 8060 krooni ja reisijatasu 155 krooni; Riias maandumistasu 6604 krooni ja reisijatasu 190 krooni (lisaks suured mahupõhiseid allahindlused, mis annavad n-ö

kodufirmale suure konkurentsieelise); Helsingis vastavalt 4267 krooni ja 228 krooni ning Stockholmis 3227 krooni ja 171 krooni. "Ei saa välja lugeda, et Tallinna Lennujaam oleks odav," resümeerib Eskelinen. Samas lisab ta, et Helsingi ja Stockholmi puhul on arvutusskeem keerulisem ja sinna lisanduvad veel mõned tasud (müramaks jmt).

Tõsiasi on aga, et Tallinna lennujaam on ümberkaudsetest lennuväljadest endiselt lennufirmale kallim paik maandumiseks. Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik on küll Eesti Ekspressile antud intervjuus lubanud, et konkureerivas maailmas saavad lennujaamatasud liikuda ainult alanevas suunas. Kuid on juba hilja. Kui KLM tuli lagedale oma otsusega Tallinnast lendamine lõpetada, võeti Loigu kinnitusel kohe ühendust lennufirma juhtkonnaga. Loigu sõnul on lennujaamal teatud tasusid, mis ei ole hinnakirjalised ning nende osas oldi avatud läbirääkimisteks. Lennufirma peakorteris oli aga otsus juba tehtud. Kuigi lennuk oli alati täis, ei olnud selle lennuliini tootlikkus piisav.

Olukorda asus päästma ka valitsus. Seda ennekõike kohaliku lennufirma Estonian Airi elushoidmisega. Valitsus laiendas veebruaris rahapuuduses vaevleva Estonian Airi aktsiakapitali 38,8 miljoni krooniga. Peaminister Andrus Ansip selgitas, et Tallinna ja muu Euroopa vahelisi lende on käigust maha võetud. Kui kaob Eesti oma lennufirma, tekib oht, et siit ei saagi enam teistesse Euroopa suurlinnadesse lennata.

Air Tours Estonia juhatuse esimees Leho Nõlvak ütleb, et lennufirmade lahkumine on mõjutanud enim ärireisimist. Tema sõnul on praegusel ajal hommikul Euroopasse jõuda võimalik vaid Helsingi ja Kopenhaageni kaudu. Tööreisidel on ikka kindel eelistus, et saaks hommikul kohale lennata ja õhtul tagasi. Tallinnast on aga otselennud ainult õhtused. "Pole ju mõtet piletihinnast mõnisada krooni lõigata, et siis ekstra öö eest 1000-2000 krooni juurde maksta," nendib Nõlvak.

KLMi lahkumine ja teiste otselendajate lendude vähendamine on Nõlvaku ütlusel seega vesi Finnairi ja SASi veskile, kuna just nende kaudu saab hommikusel ajal Euroopasse ja õhtul tagasi koju. Czech Airlinesil on küll mugavad lennukid ja hea teenindus, kuid oma õhtuste lendudega Tallinnast nad Nõlvaku hinnangul kindlasti kaotavad ärikliente, kellele kell 21-22 kohale jõudmine ei sobi. "Muidugi, eelmise suve lend algusega kell 5 hommikul oli ka liig - pärast magamata ööd nõupidamistelaua taha istumine pole mingi sport," möönab Nõlvak.

Ilona Eskelinen usub, et praeguses langeva reisijate arvuga turuolukorras vaevalt et ükski uus lennufirma paari aasta jooksul Tallinna tuleb. Amsterdami lennuliini taastamise lubab ta aga Estonian Airi kanda võtta. Suvel alustab Estonian Air lisaks lendudele Berliini ka lende Amsterdami.

Reisibüroode nimetud teistesse kõige olulisematesse sihtpunktidesse lennuvõimaluste parandamiseks aga Estonian Air lubadusi ei jaga. OÜ Columbus Travel tegevjuht Marina Teetlok ütleb, et pärast hommikuse Tallinna-Frankfurdi lennu mahavõtmist ei ole võimalik kombineerida interkontinentaalseid lende samal päeval. Reisijad on sunnitud ööbima transiitlinnades. ASi Estravel juhi Anne Samliku sõnul võiks London olla huvipakkuv nii jätkuühenduste poolest kui ka sihtkohana, kui Estonian Air lendaks Londonisse normaalse graafikuga.

Eskelineni sõnul aga on Frankfurt Estonian Airi lennuplaanist maas. Sinna lendab Lufthansa koostöös Spanairiga ning kahe vedaja peale kokku ületas pakutud istekohtade arv Frankfurdi liinil nõudluse. Estonian Air praeguses turuolukorras sellest liinist loobus.

Ka Londoni kohta kinnitab Eskelinen: kõik otsused põhinesid pikematel analüüsidel, sh broneeringute käitumisel. Seetõttu vähendatigi Londoni liinil sagedusi, sest nõudlus oli väike.

Nii ongi reisibürood arvamusel, et mugavaid ühendusi võib lähitulevikus veel leida Finnairi ja airBalticu puhul. Allesjäänud lennufirmade lahkumist reisibürood ei usu. Kõige enam tuleb pöialt hoida ehk lõunanaabritele. Nõlvaku sõnul on nende hinnatase ja lennuühendused head. "Nende viimase aja kampaaniad ja sagedased lennugraafikute muudatused teevad aga murelikuks. Nägime ju ka flyLali superkampaaniat just enne uste sulgemist," nendib Nõlvak.

Viimase kümne aasta jooksul jõudsat kasvu nautinud lennundussektor tõmbab reisijate vähenedes liinide arvu koomale ja teatab miljarditesse ulatuvatest kahjumitest.

Näiteks Delta Air Lines teatas, et vähendab rahvusvahelisi lende septembrist 10% võrra, United Airlines vähendab 15%, American Airlines teatas 2,5protsendisest vähenemisest. Continental vähendab samuti rahvusvahelisi lende, täpset suurusjärku pole lennufirma veel teatanud.

Liine kärbivad ka Euroopa lennufirmad. Näiteks Tallinnast Amsterdami lõpetab 4. maist lennud KLM-Air France. Finnair paneb suvel puhkusele Helsingi-Mumbai liini. Lennufirmasid jääb vähemaks ka Riia lennujaamas.

"Halvim on olukord ärireisimisega, puhkusereisimisega on parem lugu," kommenteeris UBSi analüütik Kevin Crissey.

Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) andmeil langes jaanuaris rahvusvaheline lennureisimine 5,6% võrra eelmise aastaga võrreldes.

Detsembriga võrreldes langus süvenes ja jätkus viiendat kuud järjest. Enim kannatasidki Euroopa ja Põhja-Ameerika lennufirmad.

Euroopa Komisjon tahab sektori päästmiseks Euroopas leevendada ajutiselt nõuet, et liini säilitamiseks peab lennufirma lendama sellel vähemalt 80% plaanist.

Selle nõude leevendamine annaks lennufirmale võimaluse jätta paindlikumalt ära väheste broneeringutega liine. Samas ei peaks liini käest andma.

Nõue võiks kehtida maist oktoobrini. Ideed on teravalt kritiseerinud odavlennufirmad.

Reisijate arvu kasvule vaatamata on ka Riia lennujaamast sügis-talvisel hooajal lendamise lõpetanud viis lennufirmat. Järgmisel hooajal nad lennujaama teatel naasta ei plaani.

Äripäeva sõsarleht Dienas Bizness kirjutas, et Riia lennujaamast on viimaste kuude jooksul lendamise lõpetanud Saksa odavlennufirma Germanwings, Austrian Airlines, Aer Lingus, easyJet ja pankrotistunud Leedu lennufirma flyLal.

Riia lennujaama juhtide teatel on lahkumiste põhjus keeruline olukord lennundusturul. Samuti Läti vähenev sisenõudlus ja majanduses valitsev keeruline olukord.

Siiski on lennujaam ka uue firma lendama meelitanud - juunis alustab Põhja-Itaaliasse Forlisse lende Windjet.

Lennujaamast pakub praegu lende 12 lennufirmat, suuremad neist KLM, Finnair, Lufthansa ja Ryanair.

Lõunanaabrite lennujaama reisijate arv kasvas jaanuaris eelmise aasta esimese kuuga võrreldes kümnendiku võrra. Veebruaris jäi reisijate arv samale tasemele.

Kahe kuuga läbis lennujaama 481 000 lennureisijat. Tõusule aitas kaasa transiitreisijate kasv.

Türgi operaator TAV Havalimanlari Holding AS, mille üks omanikke on Goldman Sachs Group Inc., on teatanud, et võib investeerida Riia lennujaama ehitusse ja renoveerimisse kuni 300 miljonit eurot (ligi 4,5 miljardit krooni).

Riia lennujaama laienemisega loodetakse praegust reisijatearvu, milleks on aastas 4 miljonit, kasvatada 15-20 miljonini kümne aasta jooksul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:54
Otsi:

Ava täpsem otsing