Arengufond - riigi 'rumal raha'

Äripäev teeb ettepaneku lõpetada Arengufondi tegevus. Meie tänane kaanelugu annab tõuke veel kord välja öelda sedasama, mis ütlesime viis aastat tagasi oma juhtkirjas - riikliku riskikapitalifondi asutamine on halb mõte, riigi mõttetu investeering.

See on puht juhus, et meie lugu ilmub päev pärast fondile alusepanija - president Lennart Meri 80. sünniaastapäeva. Aastal 2000 Meri välja idee luua Soome innovatsioonifondi taoline fond ka Eestis ning Eesti Panga juurde (analoogselt SITRAga, mis asutati esmalt keskpanga juures, 1991. aastast tegutseb see siiski iseseisvana). Oli soov Eesti majandus kiiresti taas jalule saada ning ergutada uute ideede sündi ja ellurakendamist. Lihtsaim oli ise mitte leiutada jalgratast - põhjanaabritel oli see olemas ja kinnitus Nokia näol ka, et niisamuti oleks õige Eestilgi toimida.

Väidetavalt läks idee sellisel kujul tõrjumine toonasele Eesti Panga presidendile Vahur Kraftile maksma tema jätkamise keskpanga juhi kohal. Mäng vääris küünlaid - keskpanga reservide raha jäi puutumata.

Kaks aastat tagasi (kui Eesti majandus oli Vene kriisist ise väga edukalt jagu saanud) lükati käima fond iseseisva asutusena ja Eesti Telekomi aktsiatega, kulude katteks neilt saadavad dividendid.

Ja see kujunes selliseks institutsiooniks, nagu hoiatasid fondi loomisele vastu olnud juba enne selle asutamist. Et see hakkab dubleerima olemasolevais asutustes (ülikoolides, ministeeriumides, instituutides, Eesti Pangas, EASis, KredExis ja ka kommertspankades) tehtavat tööd, alustades nii arenguseirest kui ka tuleviku-uuringuist kuni ideede rahastamiseni. Seejuures on Arengufondki peamiselt vahendaja rollis. Näiteks Tartu Ülikooli teadlaste tehtud autoriteetne uuring võinuks sama hästi valmida ka majandusministeeriumi tellimusel.

Seega saime Arengufondi näol juurde veel ühe foorumi, kus aina ühed ja samad tuntud ja lugupeetud inimesed räägivad täpselt sama juttu nagu mis tahes muul foorumil - majandus vajab struktuurseid muudatusi, Eesti tulevik on kõrgtehnoloogilises tootmises jne.

Õieti näitab see, et Eestis tehakse liiga palju kõlavaid sõnu ja liiga vähe tööd selleks, et juba välja käidu ellu viia. Ja et meil on pigem puudu see institutsioon, mis teeks lõputuist uuringuist järeldused. Mille alusel saaksid nii valitsus kui ka äriühingud teha vajalikke otsuseid. See on aga ministeeriumide pädevuses.

Meie häda pole ideede vähesus, nagu on arvatud. Arengufondi praktika näitab, et ideid on, kuid need vajavad lihvimist. Ent seda tööd Arengufond teha ei taha. Meil aga ei ole aega eliidi liivakastimängudeks ega ka raha selleks.

Arengufond pidi andma praktikas sisu "targa raha" mõistele, ent temast endast kukkus välja näide riigi "rumalast rahast".

Autor: ÄP