Ahjud ja kaminad vajavad pidevat hooldamist

Küttekolde hooldus algab õigest kütmisest ja selle kaks korda aastas puhastamsest.

"Puhastatud ahju kütmisel on tema kinnitusel võimalik hoida kokku 20% kütust," selgitab Eesti Korstnapühkijate Koja esimees Leo Kalme. Pealegi korstnapühkijat on seaduse järgi vaja ahju puhastama kutsuda kaks korda aastas. Üks korstnapühkija väljakutse võib sõltuvalt piirkonnast ja kolde ning lõõride seisukorrast minna maksma 150-350 krooni. Samuti soovitab Kalme konsulteerida korstnapühkijaga ka siis, kui on käsil uue maja või korteri ostmine. Ahjude ja kaminate hooldamisega tegeleb Tulepesade müügijuhi Heiki Rootsma sõnul korstnapühkija, kuid ka üht-teist saab ära teha päevast päeva. Näiteks soovitab ta kütmiseks kasutada vaid kuivi puid ning hoiatab ahjus või kaminas olmeprahi põletamise eest.

Pottahjude ja kaminate ehitamise ja remontimisega tegeleva ettevõtte Damnos OÜ tegevjuht Rinaldo Lepik ütleb, et inimesed saavad oma ahjusid hooldada õige kütmisega. Ta ei soovita ahjusid kütta brikettidega, kuna sel juhul tekib ahjule liialt suur kuumus.

Lepiku sõnul kütavad inimesed sageli külmade ilmadega liiga palju ning see ei ole ahjule hea. Teiseks veaks nimetab Lepik seda, et köetakse väga pikkade puudega - sel juhul on ka kasutegur väike. Lepiku soovituse kohaselt peaks pottahjude kütmisel puu pikkus olema 45-50 cm.

Remontida tuleb pottahjusid Lepiku sõnul umbes 20-25 aasta vanuselt, kuna selle ajaks on need tavaliselt üsna lagunenud. Lagunemine tähendab tema sõnul enamasti seda, et koldekivid on lahtised, pudedad ja pragulised ning ahi ei anna enam sooja.