Kärpe ohvriks pensionikogujad

Kadri Paas 01. aprill 2009, 00:00

Rahandusminister Ivari Padar ütles vahetult pärast eilset valitsuse kabinetinõupidamist Äripäevale, et kuigi maksud laekuvad eelarvesse ootuspäraselt - isegi 15 miljardit krooni on veel reserviraha alles -, on vaja ikkagi kiiremas korras üle vaadata teise pensionisamba sissemaksete süsteem. Samuti ei pääseta töötuskindlustusmakse kergitamisest.

Kas Padar ei arva, et alluvate koostatud -8,5%-line majandusennustus on liiga optimistlik?

"Mis te ootasite, -18,5% või!? Praegune prognoos klapib enam-vähem Eesti Panga prognoosiga, mis oli -8,9% ja mille järgi koostati kehtiv negatiivne lisaeelarve. Märts näitas, et valdavalt laekuvadki maksud selles kavas ettenähtud tempos ja ulatuses," lisas Padar.

"Kui peaks täituma riskistsenaarium, siis jääb eurole üleminekuks vajaliku eelarvekriteeriumi täitmine tänavu seitsme miljardi krooni kaugusele," ütles Padar kolmveerand tundi hiljem rahandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil. Sisuliselt tähendab see 10%-list majanduslangust.

Järgmisel aastal on Maastrichti kriteeriumide täitmiseks vaja maksumuudatusi, vastasel juhul võib riigieelarve minna 16,5 miljardi krooniga miinusesse.

Peaminister Andrus Ansip ütles, et 1. maist peaks kaheks aastaks edasi lükkama sissemaksed pensionikindlustuse teise sambasse.

Ansipi sõnul tähendab see, et töötajad ei peaks enam maksma pensionisambasse 2% enda tuludest ning ka valitsus ei peaks sinna lisama enam 4% töötajate sotsiaalmaksust.

Ettevõtja Jüri Mõis - samuti II pensionisamba omanik - ütles, et ei võta maksete peatamist tragöödiana.

"Muidugi halb, aga mis üle jääb! Ma arvan, et see on läbi kaalutud halbadest variantidest kõige parem," arvas Mõis.

"Ma ei taha professionaalidega võistelda, aga oli ju nii, et möödunud aasta maist saadik oli iga järgmine prognoos hullem. Üks pani null, siis keegi pani -3,5%, siis jälle -5%, siis -7%, siis jälle -10%. Nüüd on esimest korda nii, et eelmisest prognoosist on olukord jälle parem. Tegelikult ma usun seda, et mingil määral ikkagi kriisi põhi ja valgus tunneli lõpus paistab. Mul endal ei ole asjad kaks kuud halvemaks läinud. Kui jaanuaris kukkus ikka veel kolinal, siis veebruaris ja märtsis oli olukord stabiilne," ohkas Mõis kergendatult.

SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holstile valitsusjuhi mõte ei meeldi.

"Kui pensionimaksed peatatakse, siis ei tohiks seda teha neil, kel on jäänud pensionini näiteks vähem kui 15 aastat. Riigipoolseid makseid peaks jätkama neile, kelle investeeringu tähtaeg on lähenemas. Pensioniea künnisele jõudnud II samba omanikel on vähem võimalusi oma investeerimistulemuse parandamiseks," märkis Holst.

Vältimaks töötukassa pankrotistumist, peab Ansipi sõnul töötuskindlustuse maksemäärasid tõstma tööandjatele 1%ni ja töötajale 2%ni.

"Kui muudatusi mitte teha, siis töötukassa reservid ammenduvad nende endi baasstsenaariumi järgi juba sellel aastal," lisas peaminister.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on rahandusministeeriumi prognoositud 2009. aasta majanduslangus 8,5% üsna optimistlik.

"-8,5% on üsna optimistlik, aga alles tagantjärele teame, kui optimistlik," nentis Ligi ning lisas, et kärpeid tuleb veel teha.

Ligi hinnangul on Eesti suurim ja peamine probleem uus töölepinguseadus. "See sisaldab lõputult palju detaile, aga mu hinnang juba tookord oli, et kompromisside rahanduslik pool oli lõhki," ütles ta.

Maksupoliitika jätaks Ligi puutumata. "Maksupoliitika peab jääma stabiilseks, ideed seda muuta on seni halvad olnud," nentis ta.

Prognoosi kohaselt on sel aastal valitsussektori täiendav finantseerimisvajadus eelarvepuudujäägi tõttu 6,7 miljardit krooni, millest riigieelarve puudujääk on 4,4 miljardit.

On kokku lepitud, et seda kaetakse vajadusel reservidest ning soodsa võimaluse korral ka laenust, mille saamiseks 8,6 miljardi ulatuses ja viieks aastaks peetakse läbirääkimisi Euroopa Investeerimispangaga.

"Mida me praegu ei kaalu, on minna võlakirjaturule ja välisturgudele, sest need intressimäärad, millega sealt raha oleks võimalik saada, on suhteliselt kehvad," ütles rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik.

Samuti kinnitas ta, et uitmõtted IMFi ukse taha minemisest võib maha matta.

Raha saaks sealt tema sõnul kätte küll, kuid praktika näitab, et IMFi abi saanud riikidel on investorite ja turgude jaoks pikaks ajaks tempel peal. "Need riigid lükatakse automaatselt kõige mustemasse nimekirja. Isegi kui me saaksime sealt soodsalt raha kätte, oleks signaalid tunduvalt negatiivsemad, kui arvatakse. See ei tooks investoreid ja nende usaldust tagasi," nentis Säälik.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing